TOREDAID PYHI KOIGILE MU SOPRADELE!!!!!! HINGERAHU JA ILUSAID MALESTUSI!!!
Esmaspaeva, 22.detsembri hommikul taas hommikul - 1 kraadi!!!! Toimetasime mehega kodus, ta lapsed pidid saabuma sel ohtul. Yhel hetkel ei saanud ma aru, mida mu mees teeb. Nimelt sattis ta ymber pilte laual ( koik raamides). Sain kohe selgituse - ta pani tydrukute pildid ettepoole, meie ja poiste ja Madisoni pildid tahapoole!!!!!! ( ette rutates voin oelda - tydrukud kontrollisid kohe selle ara, kui siia joudsid!!!!!!). Tegin ohtuks ka banaanikooki ( mul ju nyyd uus ahi, mis viga kypsetada!). Siis otsustas mees, et laheme ikka Baton Rouge'i ja ostame Madisonile patareil soitva auto. Seekord kyll vaiksema, et aasta parast osta suurem!! Koju tulles mees kokkas - tydrukud soovisid vaga Louisiana-parast rooga - punased oad riisiga. Kella 6-ks saabusidki ta noorim tytar Gena oma mehe David'iga ja koeraga ( mini-taks) ja keskmine tytar Toni ( see lennuvae laps, praegu rase 7 kuud). Ohtu veetsime monusas kodumiljoos. Teisipaeva, 23.detsembri hommikul oli minul juuksur. Ma olin juba tagasi ja mustmiljon asja toimetatud, kui neiud arkasid. Siis tuli kone - isa taas haiglas kontrollis, kardeti trombi. Soitsime Johnnyga haiglasse. Onneks mitte tromb, aga sydamejamad, mis peaks alluma ravile. Kui sealt hakkasime ara tulema, seisime silmitsi faktiga, et auto tagakumm oli tyhi!!!! Pumpasime niipalju ohku sisse, et saada yle tee autoremonditookotta. See on ikka Murphy seadus - kui koige kiirem, siis juhtuvad sellised jamad. Ohtupoolikul saabusid Sven-Kristie-Madison ja me vaike maja tundus kohe veel vaiksemana selle rahvahulga juures!!! Johnny andis madisonile katte ta auto. Peale esimest kohmetust sai neiu tunde katte - jalad pedaalidele, vajutad nuppu ja lahed!!! Kella 17.30-ks pidime minema kohalikku koige vanemasse restorani, kus yks saal oli Gutierrez' pere joulupeoks kinni pandud. 8-st lapsest olid 7 kohal, igal lapsel oli oma laud tema laste-lastelaste jaoks. Sel korral oli 50 inimest!!! Siim ja Jennifer tulid otse restorani, nii et meid oli 10 meie lauas. Soime, koik pabunad said kinke, lobiseti. Ja tavakohaselt toimus ohtu lopul mang. Seekordne oli " Family Feud" - yhe voistkonna moodustasid nende pere lapsed, teise miniad-vaimehed. Loo kokkuvotteks - olin oma mehega viimane paar vastakuti ja meie kaes oli voitja saatus. Viisin me voistkonna voidule!!!! Tulime siis veel meile, veetsime aega koos. Oma poistele olin votnud hotellis 2 tuba, sest kodus ei jatkunud voodikohti ja ei tahtnud, et nad peaks ohtul koju soitma ja jargmine hommik kohe tagasi tulema. Kolmapaeva, 24.detsembri hommikul valmistasin korraliku hommikusoogi tydrukutele - nad tahtsid kohe peale sooki koju soitma hakata, neil oli 6 tundi soita. Kohe panin siis ounakoogi ahju, siis seaprae. Poisid tulid tagasi ja kuna soogi valmimine vottis kauem aega, kui arvasin, siis tegime kinkide jagamise enne ara. Koige suurem room oli Madisoni jalgimine. Kuigi poisid on suured, tunnen ikka veel roomu ka neile kinkide tegemistest. Ja minu jaoks oli selle aasta Jouluvana vaga lahke!!!! Koik kingitused olid taiesti kymnes ja ma siiralt onnelik. Madison vasis lopuks paris ara, lounauinaku aeg oli ju ammu moodas. Ja nii soitsid lapsed kodu poole...... See kauaoodatud aeg sai kuidagi vaga kahku mooda..... Mina veetsin veel paar tundi toimetades - koristades ja ohtul meenutasime toredat paeva. Neljapaev, 25.detsember. MERRY CHRISTMAS!!!!! Hiline hommikukohv ja ajalehed. Kell 11.30 votsime vanemad peale ja soidutasime neid paari lapse juurde. Igalpool soomine. Koju saime kella 6-ks ohtul. Ja siis lihtsalt puhkasin.......
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment