Sunday, December 14, 2008

14.DETSEMBER 2008

TERE!!!!
Seekordne kirjutamise vahe ei lainud vaga pikaks!!! Reedel, 12.detsembril helistasin Urmase emale - tal oli 79.synnipaev. Ta on yks lopmata armas inimene ja loodan, et tal on veel palju aastaid ees meid roomustada oma kohalolekuga!!! Reedel oli mul vaba paev, sest ootasin oma pliidi kojutoomist. Ooteaega kasutasin kinkide pakkimiseks ja sain sellega yhele poole. Johnny helistas - isal voeti peast ja kurgust voolikud-andurid ara, peas hakkas taas verejooks ja nii jaeti ta edasi intensiivravisse. Tal on 6 inches ( + 15,24 cm) haav peas. Mehel olid paev labi office'is klientide vastuvott. Olude sunnil on tal see selle aasta viimane. Pliit saabus lopuks kell 7 ohtul. EI ole kunagi olnud elektroonika sober, aga taas pean sellega nyyd maadlema. Pliit on elektripliit, keraamilise plaadiga. Ees on 2 suurt plaati, sellest yhel on sees ka vaiksem raadius - nii on nupul 2 erinevat temperatuuride komplekti. Taga on 2 vaikest plaati ja keskel on kolmas plaat, mis hoiab toidu sooja - sellleks oma nupp. Ahjul on erinevad programmid. Ja siis all see kast - sellel pliidil on ka see toidu soojashoidmise paik, omaette nupp oma temperatuuriseadega. Kui pliit paigal, soitsime kohe haiglasse isa vaatama. Intensiivravis on paevas 4 aega, 1 tund korraga, mis void vaatama minna. Kylaliste arv ei ole piiratud. Meie laksime ohtul kella 9-sele sel ohtul. ta tuju oli hea, aga vaga norga olemisega. Laupaeva, 13.detsembri hommikul taas haiglasse. Johnny noorim ode oli ka seal. Oma yllatuseks leidsime ta eest taisriides ja valmis kojutulekuks!!! Sisemine verejooks peas oli peatunud ja nii ta seal meid ootaski. Aitasime ta kolmekesi pysti ja ratastooli, et autoni viia. Oel on suur jeep, nii laks ta selle auto peale. Pidime olema vaga etevattlikud, et t a pead ara ei looks. See oleks katastroof!!!! Nii mina kui pere oli shokis, et intensiivravist otse koju. Sel hommikul toodi sinna just autoavariis rangalt vigastada saanud noor mees, mu mees joudis mulle ette hypata, et ma ei naeks. ( olen vaga norguke selle koha pealt). Meie tegime veel linnas paar vajalikku ostu, kaisime taas turul ja tagasi koju. Mees veetis terve paeva isaga - ta ei joua end isegi pysti tommata, kuigi talle telliti kohe kiirkorras "walker " - see on, millele saad kahe kaega toetada ja lykkad ees. Mina onnistasin oma uue pliidi sisse ja yritasin moned asjad ymber korraldada koogis. Pyhapaeva veetsime kodus.
Ameerikas elades on mul jouluaeg olnud alati raskeim aeg kodust, Eestist eemal olla. See aasta on kuidagi eriti raske. Ilmselt Johnny isaga seonduv on seda voimendanud. Vaatasin, kuidas lapsed ( ka miniad ja vaimehed) olid iga paev koikidel aegadel haiglas, jaeti too ja yks ode jattis ara reisi oma mehega ( kuigi reisi raha oli tagastamatu) , pere hoiab nii kokku, koik olid nii kannatlikud .... Imeteldav.... motted jooksid .... kas ka minu lapsed hoiavad nii kokku ja oleks nii hoolitsevad, kas olen suutnud neid nii kasvatada. Terve see nadal on olnud mul need peaatakid nii nagu vanasti, oudne pea ringikaimine ja loputu oksendamine. Nii et ei ole olnud hea olla. Ja siis.... EI saa ma koos olla oma emaga, ei nae ma Indrekut ja tema poisse, ei saa syya OMA toite. Ei ole mu sopru siin. Ja siinsete lastega koosolemise aeg on ka lyhike, koigil omad tegemised. Olen sel nadalal nutnud nii, et silmade paistetus ei ole yldse alanenud. Mees ei tea, mida muga teha!!! Ja kojusoitu ei ole lootagi enne suve!!! Eile ohtuks oli mul vererohk 195!!!! Ei ole minu moodi, olen olnud ju rohkem kui vaga positiivne inimeselaps!!! Pyyan ka nyyd nii positiivselt moelda kui voimalik. Johnny hakkas tana uurima mu vererohu rohu korvalnahteid internetist ( sain selle EEstis ja olen votnud septembrist alates). Tuleb valja , et yks korvalnahe - paneb tavalisest rohkem muretsema, peaaegu paanikaatakini valja!!! Ok, aitab nyyd negatiivsest.
Homme , s.t. esmaspaeval ja kolmapaeval olen pikad paevad tool. Teisipaeval on juuksur ja olen isa valves. Neljapaeva hommikul on Johnny kohtus tunnistaja, lahen taga lkaasa ja sealt soidame otse edasi Memphis'sse. Johnny koik 3 tytart tulevad sinna, ta ootab koige rohkem naha oma lennuvae tytart ( kes nyydsest reservis) ja kes on 7 kuud rase. See saab olema ju Johnny esimene ametlik oma lapselaps, kuigi Madisoni loeb ta ka lapselapseks. Tuleme koju esmaspaeva, 22.detsembri ohtul. Mul laptop kaasas, nii et saan suhelda interneti teel.

No comments: