1.DETSEMBER 2008

No mida paev!!!! Sellist kuu algust ei oodanud..... Mees viis mu hommikul vara office'sse, ta sekretar oli teda esindamas me kodulinnas ja Johnny teel yhte vaikelinna kohtusse. Kuskil 20 minuti parast sain talt kone, et helistaks kohtusse , et ta ei joua sinna - tal olid sellised valud rinnas, et soitis otse kiirabisse. Seal voeti ta hoobilt vastu, pandi koikvoimalikud masinad ja tilgutid talle kylge ja voeti loputult verd, tehti stressi testid. Leiti, et tal on suurenenud syda ja on ka vaike "blockage", aga mitte piisavalt suur, et opereerida. Ja toost tulenev stress. Oldi yllatunud, et ta suhkruhaigus, kolesterool ja vererohk on kontrolli all - eriti arvestades ta kehakaalu. Ta vanem ode ja oemees soitsid kohe sinna, et olla temaga. Ma olin telefoni otsas ja yritasin hoida office'it kontrolli all. Teine advokaat oli kohtus ja ta sekretar oli haige, nii et kogu maja oli minu valduses. Ja nagu ikka Murphy seadus - telefon helises loputult ja olin nagu orav rattas. Kuskil kell 2 paeval tundsin, et pilt kaob eest ara ja maailm hakkas ringi kaima suurel kiirusel. EI ole seda tunnet tundnud juba mitu aastat, nooremana oli see palju aastaid mulle vaga tuttav. Ja sellele jargnes kohutav oksendamine. Johnny sekretar lendas kohtust tagasi ja toi mu koju, olin mitu tundi lamavas olekus. Mees sai koju ja nyyd olime 2 habrast olevust, kes hoolitsesid teineteise eest. Telefon huugas.... kogu see suur pere helistas ja oli vaga mures. Pea on mul seni hore ja kain vaga ettevaatlikult, aga on parem. Homne toopaev jaab ara, olen kodune.