31.DETSEMBER 2008

Uskuamtu, aga tosi - see on selle aasta viimane paev!!! Ja juhtumisi on see ka mu 1.pulma-aastapaev!!!! See nadal on olnud laisavoitu. Esmaspaeva, 29.detsembri otsustasime teha laisklemise paeva. Viisime ainult isa lounale. Ohtul tegi mees mehhikoparast rooga. Sealiha tykid pruunistati, siis lisati mais, siis vett ja siis tomatikastet. Hautati seda niikaua, kui liha peaaegu pehme. Siis lisati zucchini tykid ja varsti oligi valmis. See on nagu suppp, tegin rostitud leiba korvale. Omamoodi toit. Teisipaeva, 30.detsembri hommikul laks mees erakorralisse kohtusse ( noorelt emalt taheti laps ara votta). Mina olin koduperenaise staatuses. Lounat laksime sooma Baton Rouge'i, seekord oli valik koht, jus polnud me kumbki enne kainud. Nimeks ZEA ROTISSERIE & GRILL. Koha teenindus, interjjor olid vaga head ja toit oli kohe vaga, vaga hea. Mina valisin grill koha, mees pardi. Toin siis ara pildid ilmutusest ja laks mitu tundi, kui saan nad albumitesse ja siis ymbrikutesse, kellele tuleb veel need saata. Tana hommikul kaisin juuksuris, kaisime lounal ja nyyd ootame pikisilmi oma pesamuna tulekut. Nimelt Sven-Kristie toovad Madison'i meile ja soidavad siis ise Houma'sse , et tahistada sopradega koos uue aasta vastuvottu. Meil on lapsest hea meel ja mul on lisaks hea meel, et noored saavad isekeskis aega veeta. Praktiliselt nadala parast laheb ju Sven juba Eestisse.
SOovin oma koikidele sopradele ja blogi lugejatele toredat aasta arassatmist ja vaga head ja onnelikku uut aastat!!!!!!!!!

27.detsember 2008

Ja ongi need kauaoodatud joulud moodas!!!! Reedel, 26.detsembril laksime me mehega toole!! Tal tuli paar uut klienti taga kohtuma, olin andnud ta sekretarile vaba paeva. Lounaks olime lopetanud ja tuli kone Johnny isalt - tahaks lounale minna. Nii soitsime koju, votsime isa peale ja viisime ta yhte pererestorani sooma. Temaga on nyyd vaevaline see kaimine - on tal ju see jalutusraam, tasakaaluga on tal probleeme, autosse sisse-valja on tal raske ja vajab abi, jne.jne.. Kannatust peab olema ja aega!! Ylejaanud paeva veetsime kodus. Tana oli kaubanduses jalle yks crazy paev. Hinnad on uskumatult odavad paljudes valdkondades. Tanases lehes oli artikkel,e t kaubanduses voib oodata 25% pankrotistumist. Paev peale joule on ka aasta suurim ostude tagastamiste paev. Ameerikas on praktiliselt voimalik iga asi tagasi viia, ka koige vaiksem ja odavam. Seadus on nii seatud. Ilm on olnud uskumatult soe. Peale yhepaevast kylma on olnud temperatuur taas 20+ olnud. Konditsioneer undab iga paev... Majandus on nagu ta on, nadivoitu. Ja inimesed on pinges. Olen kindel, et ka teie meediasse on joudnud lood mitme siinse crazy juhtumiga. Californias tappis mees oma ex-naise , ex-amma-aia ja veel 6 naise pere liiget jouluohtul!!!! Mees oli kaotanud too oktoobris, lahutus joustus nadal tagasi - ju see koik oli liialt palju talle vastuvotmiseks. Mees oli kandidaadikraadiga, kirikus vaga aktiivne. Arusamatu. Philadelphias tulistas yks mees kinos yhte isa, kes oma lapsega raakis seansi ajal. Iga kord motlen, kui midagi sellist kuulen, et miski ei suuda enam yllatada mind. Aga suudab ikka kyll!!! Laupaeva, 27.detsembri hommikul votsime taas isa peale ja soitsime koigepealt turule Baton Rouge'i. Mees istus isaga kohvitama, mina sisseoste tegema. Sealt laksime oepoja korvpallimangu vaatama. Ja siis viisime isa itaalia rootsi lauaga restorani sooma. Minu lemmikuks seal on kahtlematult itaalia seenesupp. Toime isa koju ja olime sunnitud siis minema kodumasinate poodi. Nimelt kinkis Siimu girlfriend meile kohvimasina presskohvi tegemiseks ja ka kohvioad, aga mis puudus, oli kohviveski! Kuna pole kohviveski vastu huvi tundnud vaga palju aastaid, siis olin yllatunud , kui palju mudeleid neid oli ja kui palju peenemaks nad on muutunud. Ostsime vaga lihtsa mudeli ja ka sellel oli 5 erinevat taset - just nii paksu voi peenikest kohvi sooviksid. Kui koju tulime , oli postiljoni auto just meie maja ees. Ytles, et on mulle 15 kaarti kaugelt maalt!!! Ytles mulle - sul peab olema ikka vaga palju sopru, ta naeb, kui palju kaarte ma saan iga paev..... Laupaeva hommikul tegi mu mees mehhikoparase hommikusoogi. Tegi yhel pannil tortillad ja teisel pannil munaroa - munad, mehhiko riivitud juust, salsa - koik segamini ja siis lusikaga tortilla vahele. Vaga hea!!!!!! Ilm muutus vihmaseks ja ohtuks oli juba aike ka!!!! Pidi jalle minema yheks paevaks kylmaks. Temperatuuri koikumised 24 tunni jooksul on viimasel ajal olnud uskumatult suured. Ime,e t inimesed siis ei kylmeta ja haigeks ei jaa. Konditsioneerist keskkytteni paari tunni jooksul!!!!!! Vanemad inimesed ei joua ara kurta kondivalu.... Votsime paeva kergelt ja nautisime kodusolemist.

JOULUD PEAAEGU LABI.....

TOREDAID PYHI KOIGILE MU SOPRADELE!!!!!! HINGERAHU JA ILUSAID MALESTUSI!!!
Esmaspaeva, 22.detsembri hommikul taas hommikul - 1 kraadi!!!! Toimetasime mehega kodus, ta lapsed pidid saabuma sel ohtul. Yhel hetkel ei saanud ma aru, mida mu mees teeb. Nimelt sattis ta ymber pilte laual ( koik raamides). Sain kohe selgituse - ta pani tydrukute pildid ettepoole, meie ja poiste ja Madisoni pildid tahapoole!!!!!! ( ette rutates voin oelda - tydrukud kontrollisid kohe selle ara, kui siia joudsid!!!!!!). Tegin ohtuks ka banaanikooki ( mul ju nyyd uus ahi, mis viga kypsetada!). Siis otsustas mees, et laheme ikka Baton Rouge'i ja ostame Madisonile patareil soitva auto. Seekord kyll vaiksema, et aasta parast osta suurem!! Koju tulles mees kokkas - tydrukud soovisid vaga Louisiana-parast rooga - punased oad riisiga. Kella 6-ks saabusidki ta noorim tytar Gena oma mehe David'iga ja koeraga ( mini-taks) ja keskmine tytar Toni ( see lennuvae laps, praegu rase 7 kuud). Ohtu veetsime monusas kodumiljoos. Teisipaeva, 23.detsembri hommikul oli minul juuksur. Ma olin juba tagasi ja mustmiljon asja toimetatud, kui neiud arkasid. Siis tuli kone - isa taas haiglas kontrollis, kardeti trombi. Soitsime Johnnyga haiglasse. Onneks mitte tromb, aga sydamejamad, mis peaks alluma ravile. Kui sealt hakkasime ara tulema, seisime silmitsi faktiga, et auto tagakumm oli tyhi!!!! Pumpasime niipalju ohku sisse, et saada yle tee autoremonditookotta. See on ikka Murphy seadus - kui koige kiirem, siis juhtuvad sellised jamad. Ohtupoolikul saabusid Sven-Kristie-Madison ja me vaike maja tundus kohe veel vaiksemana selle rahvahulga juures!!! Johnny andis madisonile katte ta auto. Peale esimest kohmetust sai neiu tunde katte - jalad pedaalidele, vajutad nuppu ja lahed!!! Kella 17.30-ks pidime minema kohalikku koige vanemasse restorani, kus yks saal oli Gutierrez' pere joulupeoks kinni pandud. 8-st lapsest olid 7 kohal, igal lapsel oli oma laud tema laste-lastelaste jaoks. Sel korral oli 50 inimest!!! Siim ja Jennifer tulid otse restorani, nii et meid oli 10 meie lauas. Soime, koik pabunad said kinke, lobiseti. Ja tavakohaselt toimus ohtu lopul mang. Seekordne oli " Family Feud" - yhe voistkonna moodustasid nende pere lapsed, teise miniad-vaimehed. Loo kokkuvotteks - olin oma mehega viimane paar vastakuti ja meie kaes oli voitja saatus. Viisin me voistkonna voidule!!!! Tulime siis veel meile, veetsime aega koos. Oma poistele olin votnud hotellis 2 tuba, sest kodus ei jatkunud voodikohti ja ei tahtnud, et nad peaks ohtul koju soitma ja jargmine hommik kohe tagasi tulema. Kolmapaeva, 24.detsembri hommikul valmistasin korraliku hommikusoogi tydrukutele - nad tahtsid kohe peale sooki koju soitma hakata, neil oli 6 tundi soita. Kohe panin siis ounakoogi ahju, siis seaprae. Poisid tulid tagasi ja kuna soogi valmimine vottis kauem aega, kui arvasin, siis tegime kinkide jagamise enne ara. Koige suurem room oli Madisoni jalgimine. Kuigi poisid on suured, tunnen ikka veel roomu ka neile kinkide tegemistest. Ja minu jaoks oli selle aasta Jouluvana vaga lahke!!!! Koik kingitused olid taiesti kymnes ja ma siiralt onnelik. Madison vasis lopuks paris ara, lounauinaku aeg oli ju ammu moodas. Ja nii soitsid lapsed kodu poole...... See kauaoodatud aeg sai kuidagi vaga kahku mooda..... Mina veetsin veel paar tundi toimetades - koristades ja ohtul meenutasime toredat paeva. Neljapaev, 25.detsember. MERRY CHRISTMAS!!!!! Hiline hommikukohv ja ajalehed. Kell 11.30 votsime vanemad peale ja soidutasime neid paari lapse juurde. Igalpool soomine. Koju saime kella 6-ks ohtul. Ja siis lihtsalt puhkasin.......

PYHAPAEV, 21.detsember

TERE!!!!
Tahtsin oelda - poleks iial uskunud, et eesti keekes on nii palju tappidega tahti!! Nadalavahetuse paevad on olnud tegusad. Reedel olime tool, mina office'is, mees kohtus teises linnas. Ohtupoole toimetasime kodus. Ilm on olnud absoluutselt crazy - lumest paari paeva jooksul taas 25 kraadini. Tana uudistes oeldi, et Burger King paiskas turule oma lohna ...... EI kujuta ette, et burgeri lohn on see, mis naisi voluks..... Voibolla ei ole mul oigus!!! laupaeval, 20.detsembri hommikul oli meie kord vanematele hommikusook teha voi tuua. Parast seda soitsime baton Rouge'i turule. Varsked maasikad ja muu kraam sai ostetud just sealt. Sealt lasksin end soidutada yhte heasse poodi, kus oli kuni kella 1-ni supersoodus hind pottide komplektil ( 1/3 normaalhinnast). Sealt hulgilattu. Koju tulles grillisime ja tegin ka kylmutatud marjakomplektist kisselli!!! Mul on siin ainult maisitarklis, see ei ole nii hea kui tahaksin. Ohtul kaisime yhes pizzarestoranis - sealt saab tellida enda maitse jargi pizza ja siis viid selle koju ja kypsetad ise. Vaga hea oli!!! Pyhapaeva, 21.detsembri hommikul tuli mu noor sobranna Darcie Thibodaux'st kylla. Tal on jargmine nadal synnipaev , viisin ta lounale tema soovitud paigas. Tegime tuuri ka kaubanduses. Koju tulles tegin valmis "kylma koera", poiste lemmikkoogi. Eile helistas mulle sobranna Maris Eestist ja varuks hea uudis - tuleb aprillis Ameerikasse. Ja on 10 paeva Miamis. Nii ostsin tana ara lennupiletid sinna 15.-18.aprilliks. Mul on ju see topeltroom - naen ju seal oma sobrannat Merikest ka!!!! Ilmatadi annab teada, et tana ohtul langeb taas temperatuur nullini, s.t. paarikymne kraadine temperatuurimuutus 24 tunni jooksul!!!!

18.DETSEMBER 2008

HI!

Uskumatu, kui kibe kirjutaja olen olnud sel nadalal!!! Kuna reisile ei lainud, siis algas me hommik tavaparaselt - mees kohtusse ja mina office'sse. Peale lounat oli ka mees office'is. Paev toi kaasa vaga emotsionaalseid telefonikonesid. Koigepealt helistas mu mehe vend ( 56-aastane), kellele tehti paar paeva tagasi korraga molema polve operatsioon. Tana olid arstid mures - ta enam ei urineeri iseseisvalt , kuskil mingi probleem. Siis helistas J noorim tytar mulle - kysis, mis ma arvan, kui nad kingivad meile jouludeks koera!!!!! Kasutasin koiki oma diplomaatilisi oskusi, et mitte solvata nende tundeid ja panna and loobuma sellest plaanist!!! Pyydsin rohuda meie vaga liikuvale elulaadile ja minu Eestis kaikudele. EI kujuta ettegi seda pilti, kuidas mu mees hommikul vara koera pissitama laheb!! Koer on pikkadeks aastateks, ei saa sellist vastutust praegu endale kyll votta. Siis helistas J ode, 53-astane. Ta 1,5-aastasel pojatytrel oli tana operatsioon. Nimelt leiti mingi aeg tagasi ta kohult selline ymmargune muna, arstid ei suutnud aru saada, mis see on ja nii tehti tana operatsioon. Oli olnud seest mingit musta ploga tais, saadeti laborisse uurimiseks. Aga..... kirurg oli valesti klambrid pannud parast oppi, algas verejooks, veresooned valjas. Ise tunnistas, et tegi vea, eksis. ( pidi olema yks parimaid arste selles haiglas!). Lapse isa kaotas enesevalitsuse selle peale, praktiliselt ryndas arsti - med.personal hoidis ara hullema. Lapse ema oli kodus 3-nadalase tytrega, peres on ka 3-aastane tytreke. Ja veel.... molemad laste vanemad on advokaadid ja laste ema on just nimelt spetsialiseerunud arstide vaarpraksisele!!!! Miks ma kyll arvan, et siin lohnab kohtu jarele??? Tydrukuke jaab haiglasse mingiks ajaks, tal kohus nyyd avatud auk ja situatsioon on ohtlik.... Ei ole midagi hirmasamat, kui sellised pisikesed olevused on haiged. Tana saabus linna kolmeks paevaks J vend, ainus, kes ei ela siin osariigis. Et naha oma pere haigevoodis veetjaid. Ja veel AMeerika uudistest... tana sadas Las Vegases maha lumi, kuskil 7-8 cm paksune lumekord kattis maad. Suletit aas koolid ja isegi rahvusvaheline lennujaam suleti!!!!

TERE

Esmaspaev, 15.detsember oli Johnny vaga pikk kohtupaev ja minu toopaev. Esmaspaev on alati koige kiirem paev, palju konesid, 2 paeva post, jne.. Paar klienti nurusid mult valja mu mehega kohtumised ja nii saime office'ist valja peale 5 ohtul. Kuna molemad olime lounat soomata, siis laksime Hiina restorani sooma ( rootsi laud). Sealt isa vaatama ja lopuks maandusime oma koju. Teisipaeva, 16.detsembri hommikul laks mees vara ara - tal olid kohtud mitmes linnas. Mina laksin juuksurisse , parast seda poodi - Johnny ema andis mulle oma soovid. Ja siis pidi mu vaba paev olema. Sain just uksest sisse, kui helistas Johnny sekretar - office'is hullumaja, tal vaja tana teha yks aruanne ohtuks ja nii tuli ta mulle jargi ja olingi taas tool. Mehe kohtupaev oli nii pikk, et sekretar pidi mu koju ka tooma. Mina jalle kohe isa vaatama. Kui oma koju sain, siis ohtusook pliidile, pesumasin huugama, tolmuimeja valja. Mees tuli rampvasinuna koju, vaim oli tyhi. Ta yllatuseks oli vandemeestega kohus "trial" lisaks koigele muule yhes juhtumis, mis oli kuidagi jaanud kahe silma vahele ja meie arust pidi see jaanauris olema. Kahju, et ma ei nainud oma meest aktsioonis selle juhtumi kaitsmisel. Kui ta midagi ei salli, siis see on politseinike valetamine. Ja ylihea ristkysitlejana pihustas-pormustas ta nende tunnistused ja sai kohtus voidu! Kolmapaev taas toopaev. tavaliselt enne pyhi koik vaibub, aga sel aastal on kuidagi uskumatu kiire aeg. Olin yllatunud, kui mu mees teaqtas, et ta tyhistas hotelli Memphis'es ja me ei soidagi 5 paevaks minema. Ega mu silmis pisaraid ei olnud!!!!!! Ma ei kilju, kui tuleb soita 6-8 tundi jutti sinna ja paari paeva parast tagasi. Ja pealegi tulevad ta kolmest lapsest 2 piigat ja ka yks vaimees siia juba esmaspaeval. Nii et homme laheme me molemad taas toole, tema kohtusse ja mina office'sse. Ja Siim helistas - tema kolis minu endisest kodulinnast Thibodaux'st nyyd sealt 15 minuti kaugusel asuvasse Houma linna. Yyrib seal sobraga oma asutusele kuuluvat maja. Eks pean varsti reisi ette votma, et see yle vaadata ema pilguga!!!!!

14.DETSEMBER 2008

TERE!!!!
Seekordne kirjutamise vahe ei lainud vaga pikaks!!! Reedel, 12.detsembril helistasin Urmase emale - tal oli 79.synnipaev. Ta on yks lopmata armas inimene ja loodan, et tal on veel palju aastaid ees meid roomustada oma kohalolekuga!!! Reedel oli mul vaba paev, sest ootasin oma pliidi kojutoomist. Ooteaega kasutasin kinkide pakkimiseks ja sain sellega yhele poole. Johnny helistas - isal voeti peast ja kurgust voolikud-andurid ara, peas hakkas taas verejooks ja nii jaeti ta edasi intensiivravisse. Tal on 6 inches ( + 15,24 cm) haav peas. Mehel olid paev labi office'is klientide vastuvott. Olude sunnil on tal see selle aasta viimane. Pliit saabus lopuks kell 7 ohtul. EI ole kunagi olnud elektroonika sober, aga taas pean sellega nyyd maadlema. Pliit on elektripliit, keraamilise plaadiga. Ees on 2 suurt plaati, sellest yhel on sees ka vaiksem raadius - nii on nupul 2 erinevat temperatuuride komplekti. Taga on 2 vaikest plaati ja keskel on kolmas plaat, mis hoiab toidu sooja - sellleks oma nupp. Ahjul on erinevad programmid. Ja siis all see kast - sellel pliidil on ka see toidu soojashoidmise paik, omaette nupp oma temperatuuriseadega. Kui pliit paigal, soitsime kohe haiglasse isa vaatama. Intensiivravis on paevas 4 aega, 1 tund korraga, mis void vaatama minna. Kylaliste arv ei ole piiratud. Meie laksime ohtul kella 9-sele sel ohtul. ta tuju oli hea, aga vaga norga olemisega. Laupaeva, 13.detsembri hommikul taas haiglasse. Johnny noorim ode oli ka seal. Oma yllatuseks leidsime ta eest taisriides ja valmis kojutulekuks!!! Sisemine verejooks peas oli peatunud ja nii ta seal meid ootaski. Aitasime ta kolmekesi pysti ja ratastooli, et autoni viia. Oel on suur jeep, nii laks ta selle auto peale. Pidime olema vaga etevattlikud, et t a pead ara ei looks. See oleks katastroof!!!! Nii mina kui pere oli shokis, et intensiivravist otse koju. Sel hommikul toodi sinna just autoavariis rangalt vigastada saanud noor mees, mu mees joudis mulle ette hypata, et ma ei naeks. ( olen vaga norguke selle koha pealt). Meie tegime veel linnas paar vajalikku ostu, kaisime taas turul ja tagasi koju. Mees veetis terve paeva isaga - ta ei joua end isegi pysti tommata, kuigi talle telliti kohe kiirkorras "walker " - see on, millele saad kahe kaega toetada ja lykkad ees. Mina onnistasin oma uue pliidi sisse ja yritasin moned asjad ymber korraldada koogis. Pyhapaeva veetsime kodus.
Ameerikas elades on mul jouluaeg olnud alati raskeim aeg kodust, Eestist eemal olla. See aasta on kuidagi eriti raske. Ilmselt Johnny isaga seonduv on seda voimendanud. Vaatasin, kuidas lapsed ( ka miniad ja vaimehed) olid iga paev koikidel aegadel haiglas, jaeti too ja yks ode jattis ara reisi oma mehega ( kuigi reisi raha oli tagastamatu) , pere hoiab nii kokku, koik olid nii kannatlikud .... Imeteldav.... motted jooksid .... kas ka minu lapsed hoiavad nii kokku ja oleks nii hoolitsevad, kas olen suutnud neid nii kasvatada. Terve see nadal on olnud mul need peaatakid nii nagu vanasti, oudne pea ringikaimine ja loputu oksendamine. Nii et ei ole olnud hea olla. Ja siis.... EI saa ma koos olla oma emaga, ei nae ma Indrekut ja tema poisse, ei saa syya OMA toite. Ei ole mu sopru siin. Ja siinsete lastega koosolemise aeg on ka lyhike, koigil omad tegemised. Olen sel nadalal nutnud nii, et silmade paistetus ei ole yldse alanenud. Mees ei tea, mida muga teha!!! Ja kojusoitu ei ole lootagi enne suve!!! Eile ohtuks oli mul vererohk 195!!!! Ei ole minu moodi, olen olnud ju rohkem kui vaga positiivne inimeselaps!!! Pyyan ka nyyd nii positiivselt moelda kui voimalik. Johnny hakkas tana uurima mu vererohu rohu korvalnahteid internetist ( sain selle EEstis ja olen votnud septembrist alates). Tuleb valja , et yks korvalnahe - paneb tavalisest rohkem muretsema, peaaegu paanikaatakini valja!!! Ok, aitab nyyd negatiivsest.
Homme , s.t. esmaspaeval ja kolmapaeval olen pikad paevad tool. Teisipaeval on juuksur ja olen isa valves. Neljapaeva hommikul on Johnny kohtus tunnistaja, lahen taga lkaasa ja sealt soidame otse edasi Memphis'sse. Johnny koik 3 tytart tulevad sinna, ta ootab koige rohkem naha oma lennuvae tytart ( kes nyydsest reservis) ja kes on 7 kuud rase. See saab olema ju Johnny esimene ametlik oma lapselaps, kuigi Madisoni loeb ta ka lapselapseks. Tuleme koju esmaspaeva, 22.detsembri ohtul. Mul laptop kaasas, nii et saan suhelda interneti teel.

LUMI LOUISIANA'S!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

TERE!!!!
See viimane nadal on olnud absoluutselt hullumeelne. Peale paari paeva New Orleans'is, laupaeva, 6.detsembri hommikul tousime vaga vara ja soitsime Baton Rouge'i. Seal on vanalinnas laupaeva hommikuti turg. See on kyll tilluke, aga armas. Ja vaga monusate hommikusoogikohtadega seal aares. Sel korral laulsid opilaskoorid joululaule. Turult ostsin kohalikke maasikaid, leidsin kohalikud redised ja peedid, ostsin yhe pere tehtud void. Sealt laksime elektroonikapoodi - mu pliit tahtis juba monda aega valjavahetamist. See valik vottis silme eest kirjuks. Tahtsin enamvahem samasugust, mis mul oli - elektripliit, keraamilise kattega. Lopuks sai valik tehtud, ka myygimees noustas meid. See oli keskmise hinnaga pliit, koos maksudega oli 969.00$. ( hindu nagu ikka panen vordluse jaoks). Ylejaanud paeva toimetasin kohe monuga kodus. Pyhapaeva hommikul toime oma "storage"'ist ( hoiupaigast) ara kastid joulukraamiga. Ja nii moodus mu paev kuuse ylespanemisega, ehtimisega. Ja kogu kodu kaunistamisega ja joulumeeleollu sattimisega. Esmaspaeval, 8.detsembril olin pika paeva tool. Peale tood rutuga kodust labi, rabasime kotid ja soitsime mehega osariigi pohjapoole, linna nimega Marksville. Teisipaeva hommikul oli mul mehel seal kohus. Kuna tegu oli kasiinohotelliga, siis mina veetsin aega seal kui mees oli kohtus ( mangisin, soin, join kohvi). Kohtus laks mehel pikalt ja nii joudsime suhthilja teisipaeva hommikul koju. Kolmapaeva, 10.detsembri hommikul tuli kallis sobranna Lynn ja pidi olema tydrukute paev. Molemal meil oli ka veel moningaid joulukinke osta. Olime esimeses poes, kui mu mees helistas - ta ode oli isaga arsti juures, isal sellised tugevad tasakaaluhaired. Kui soime Lynniga lounat yhes me lemmikrestoranis, helises mu telefon taas. Nyyd andis mees teada, et isa pannakse kohe haiglasse ja Johnny soitis ka sinna. Varsti olid koik lapsed seal, v,.a. poeg, kes ei ela selles osariigis. Meie lopetasime Lynniga oma paeva postkontoris, kust panin teele EEsti poole 4 pakki, 40 joulukaarti, siis veel suured ymbrikud siia ameerika sobrannadele. Postiametnik naeris, kui arvet maksin - 180.00$ - pidavat neid hoidma elus raske majanduskriisi ajal!!!!!! Ja soitiski Lynn tagasi Thibodaux'sse... Kell 7 ohtul helistas mul mees, et arstid otsustasid kohe opereerida. Nimelt oli isal veretromb peas vaga laialtlevinud ja ei olnud midagi oodata. Kell 10 jargmine kone - op onnestus. Mees sai koju sydaooks, oli surmvasinud. ILm oli veel soe ja sadas vihma ( mis sel sygisel on olnud lausa haruldus). Neljapaeva, 11.detsembri hommikul yles toustes tabas mind kui koiki teisi Louisiana elanikke yllatus, kui mitte oelda shokk!!!! Lumi maas ja sadas laia lund aina juurde!!!!! Votsin aga kaamera valja ja seda yllatust pildistama!!! Hommikuuudised koikidel kanalitel raakisid lumest !!
Kell 8.30 laks ekraan punaseks - see on haireolukordade teatamiseks - ja teatati - seoses sellise ilmaga on kinni koik koolid ja kohtud ja veel teisigi asutusi kamaluga!!!!!! Uskumatu!!! Ja siis laks paljudel elekter ara. Ohtul oeldi, et veel 70000 inimest osariigis on ilma elektrita seoses lumetormiga!!!!!!! Naera puruks!!! Paluti mitte soita, kui vaga vaja ei ole. Meie ikka riskisime ja soitsime haiglasse isa vaatama. Nagin tee aares minupikkust lumemeest, see on toesti haruldus siin. Ohtused uudised ytlesid, et see on viimase 100 aasta jooksul suurim lumetorm siinkandis. OK.... isa on haiglas intensiivravis. Kella 10-st lubati meid juurde, meid oli paris mitu inimest taas. Neid juhtmeid ja voolikuid ja aparaate, mis isal kyljes oli, ei joudnud kokku lugeda! Aga ta oli arkvel, viskas nalja ja nagi yllatavalt hea valja ( niipalju, kui sellest juhtmeragastikust naha oli). Kaisime veel parast mehega kaubanduses viimaseid vaikseid joulukinke ostmas ja ka office'is. Homme tullakse mulle pliiti panema, nad votavad ise ka vana valja. Ei joua ara oodata!!!!

Tagasi New Orleans'ist

TERE!!!!!
Peale dramaatilist esmaspaeva, mu mees jattis mu teisipaeval koduseks - oli vaja kosuda. Pea oli horeda olemisega, aga toimetasin ikka kodus. Ja tegin seaguljasshi, tegin pikka poissi. Kolmapaeval tagasi toole, mees tuli ka peale kohust. Ikka ja jalle imestan, millega inimesed hakkama saavad. Ja tihti on esilagu syytu lollus, mis ei lope nii syytuna. Neljapaeval, 4.detsembril olin ka hommikul tool, mees kohtus. Kui ta lopetas, kodust labi, kotid pakkida ja soitsime New Orleans'i. Mehel pidi olema seal reedel kriminaaladvokaatide seminar. Sellekordsel reisil peatusime New Orleans'i alllinnas asuvas hotellis AMBASSADOR. See oli vaga omamoodi, monusa, vanaaegse interjooriga. Meile vaga meeldis. Sattisime end sisse ja siis jalutasime yle tee asuvasse New Orleans'i suurimasse kasiinosse. Soime seal rootsi lauas ohtust. Lihtsalt infoks - sel ohtul oli kallis rootsi laud, sest serveeriti tavaparasele miljonile toidule lisaks krabijalgu ja austreid, yhe inimese hinnaks 30.00USD. Mu mees nautis nii krabijalgu kui austreid, soi neist isu tais. Mina ei oska hinnata kummagi maitset!!! Otsisin kasiinost yles ka oma Svennu - ta oli seal turniiril mangimas. Sain taga raakida ainult suitsupausi ajal, ei saanud teda rohkem segada. Mangisime ka mehega mingi aeg ja siis hotelli. Reede, 5.detsembri hommikul checkisime end valja, mees laks oma seminarile. Mina jalutasin yle tee ja nautisin Svennuga hommikusooki. Peale seda oli meil molemal veel aega oma jargmiste kokkusaamisteni, nii mangisime minu "territooriumil", see tahendab 1-pennistega. Nalja sai ja olin taas voidukas!!!! Sealt laks Sven taas turniiri mangima ja mina sain kokku oma eestlananst sobranna Maria'ga, kes elab New Orleans'is. Jalutasime prantsuse kvartalise ja laksime Maria valitud restorani LUKE ( u peab olema tappidega, sorry - mu arvutil seda tahte ei ole!!!). See oli vaga armsa interjooriga,vaike kallis prantsuse restoran. Proovisime uusi ( meie jaoks) huvitavaid roogi ja lobisesime!!!! Ja seda 3,5 tundi!!!! Parast kaisime veel yhes kaubanduskeskuses. Maria laks siis koju, mina tagasi kasiinosse - ootasin mehe konet, ta pidi mu sealt peale votma. Istusin pennise masina taha ja mangisin erinevaid mange, voitsin taas!!! Kella 4-ks oli mees lopetanud. Ytles, et seminar oli vaga hea ja informatiivne. Oli palju raagitud DNA'st, Johnny ytles, et neile jagatud info oli rohkem, kui nende ajud suutsid vastu votta! Raagiti ka Louisiana seaduste muudatustest ( igal osariigil on oma seadused). Naiteks.... igasuguste silmuste tegemine ja nende avalikustamine -riputamine-eksponeerimine on keelatud - seda loetakse vihakuritooks ja karistus on vinge. Siis veel.... kui inimene on kunagi karistatud seks-kuriteo eest ( ebakohane seksuaalne kaitumine, puudutamine, vagistamine, jne.) , siis see inimene ei tohi halloweeni ajal kanda maski ega lastele kommi anda. Ja karistuse suurus muutub veel karmimaks, mis praegu on juba uskumatu ( eriti, kui vaadata Eesti karistusi). Paljudel juhtudel saab karistus eluaegseks. Oli hea taas koju jouda. Ilm on meie jaoks kylm ( kuigi paike sarab ja on kuiv) - paeval kuskil 15-17 kraadi, ohtul ja oosel 5-10 kraadi sooja. Lubati, et see "kylmalaine" laheb yle!!!! Homme laupaev ja plaan kuusk tuua ja kodu pyhadenaoliseks teha.

1.DETSEMBER 2008

No mida paev!!!! Sellist kuu algust ei oodanud..... Mees viis mu hommikul vara office'sse, ta sekretar oli teda esindamas me kodulinnas ja Johnny teel yhte vaikelinna kohtusse. Kuskil 20 minuti parast sain talt kone, et helistaks kohtusse , et ta ei joua sinna - tal olid sellised valud rinnas, et soitis otse kiirabisse. Seal voeti ta hoobilt vastu, pandi koikvoimalikud masinad ja tilgutid talle kylge ja voeti loputult verd, tehti stressi testid. Leiti, et tal on suurenenud syda ja on ka vaike "blockage", aga mitte piisavalt suur, et opereerida. Ja toost tulenev stress. Oldi yllatunud, et ta suhkruhaigus, kolesterool ja vererohk on kontrolli all - eriti arvestades ta kehakaalu. Ta vanem ode ja oemees soitsid kohe sinna, et olla temaga. Ma olin telefoni otsas ja yritasin hoida office'it kontrolli all. Teine advokaat oli kohtus ja ta sekretar oli haige, nii et kogu maja oli minu valduses. Ja nagu ikka Murphy seadus - telefon helises loputult ja olin nagu orav rattas. Kuskil kell 2 paeval tundsin, et pilt kaob eest ara ja maailm hakkas ringi kaima suurel kiirusel. EI ole seda tunnet tundnud juba mitu aastat, nooremana oli see palju aastaid mulle vaga tuttav. Ja sellele jargnes kohutav oksendamine. Johnny sekretar lendas kohtust tagasi ja toi mu koju, olin mitu tundi lamavas olekus. Mees sai koju ja nyyd olime 2 habrast olevust, kes hoolitsesid teineteise eest. Telefon huugas.... kogu see suur pere helistas ja oli vaga mures. Pea on mul seni hore ja kain vaga ettevaatlikult, aga on parem. Homne toopaev jaab ara, olen kodune.