AUGUST PEAAEGU LABI

Reede, 28.august. Palju onne synnipaevaks, kallis sobranna Ruta!!!! Meie hommikul toole, louna liibanoni restoranis,minu juuksur, ohtupoolik taites ema-isa soove soites yhest kohast teise. Jeerum kui raske on nii eakate inimestega ja eriti, kui nad molemad on nii noudlikud. Mu mees tanab mind mitmeid kordi paevas , et olen nii kannatlik ja kena ja arusaav. Mis teha,, need on ju ta vanemad. Peale 4 tundi nendega tegelemist mees pani autole haaled sisse ja soitsime kahekesi Baton Rouge'i. Laksime kasiinosse. Ei lainud kaua aega, kui voitsin pennistega mangides selle masina jackpoti ja nii otsustasime koju tulla. Tana, 4 aastat tagasi kylastas meid see kohutav orkaan Katrina. Tana oeldi, et 80% inimestest on New Orleansis tagasi. Linn on armas ja soovin sydamest, et turistid seda linna ikka kylastaksid. Ja veel... ei saanud tana arsti juurde numbrit, jargmisel nadalal lahen. Vaatamata topeltannustele rohtudele, mida praegu votan, ei lange mu vererohk. Ta on tousnud vaga ohtlikult korgele ja mu mees on nyyd missioonil mind arsti juurde saada. Ja.... lugesin eesti lehtedest internetis, et Aia tanaval avati 30-ndate Ameerika stiilis restoran. Peab koju tulles ara testima!!! Laupaev, 29.august. Minu hommik algas taas vanemate toitmisega, mees magas tana lausa 10-ni. Ei maleta, millal see viimati juhtus. Hakkasime just mehega minema asju ajama, kui saime kone - isa on yhe oe juures ja meil tuleb ta sealt ara tuua tagasi koju. Ainult ohkasin sydamest.... Laksime jarele, siis ta soovis sooma minna ( mis votab kohutavalt aega tema kaimisega ja isegi autost valjasaamisega), siis ta soovis panka minna, et sularaha saada. Ja nii jaidki koik me asjad ajamata... Tahaks ainult loota, et meie molema lapsed meiega sellises vanuses samamoodi kaituks. Kannatust, kannatust.... Vaatasime kodus meie osariigi (ameerika) jalgpallimeeskonna mangu. Mang ei olnud veel labi, kui isa helistas, et koht on tyhi ja ta ei taha kuiva toitu, mis kodus on ja ta tahab ka kohvi. Tegin kahku siis koik soovitu.... Nii.... tana kukkus ymber meist ylejargmise maja ees olnud suur pekanipuu ( vaatasin sonastikust, just nii ytles see tark raamat). Ja nii onnelikult, et maja ette paralleelselt majaga!!!!! Ainult tombas elektrijuhtmed maha ja puruks, hiljem oli brigaad valjas parandamas. Ja veel... tana oleks mu kadunud abikaasa Gerald saanud 56-aastaseks...... Siim laks surnuaiale ja pani meie eest kyynla.... Uskumatu, see tragoodia juhtus juba 10 aastat tagasi..... Homme oleme ka kodused, Siim tuleb meid paeval vaatama, teen kella 1-ks louna talle. Ja veel.... Minu emal on absoluutselt huvitav paev. Nimelt saabub Tallinnasse cruise'i laevaga tema poolode Ameerikast, keda ta ei ole nainud 70 aastat. Ta on emast vanem, tuleb oma tytrega , ei raagi enam eesti keelt ja nad on Tallinnas ainult 5 tundi!!! Wowww, milline elamus see saab olema. Indrek ja Sven lahevad ka.