Sunday, August 9, 2009
9.AUGUST 2009
TERE!!!!!!!!!!!!Mul on pyhapaeva ohtu ja nii panen kirja selle nadala tegemised. Unustasin ytlemata, et eelmisel pyhapaeval mangis Siim oma bandiga New Orleans'is. Ilmselgelt ei ole tema muusikastiil minu maitse, aga tunnen roomu, kui tal hasti laheb. See stiil on mingi hard heavy rock voi miski selline. Vaata myspace.com/totenbett Esmaspaeval, 3.augustil olin pika paeva tool. Ohtustes uudistes raagiti pikalt eakate inimeste autojuhtimisest. Tahetakse alates 75.eluaastast teha kohustuslikuks igaaastane soidueksam. Liiklus on nyyd nii palju kiirem, aga vanakeste reageerimiskiirus ei joua enam jarele!!!! 4.august oli me presidendi synnipaev, 48. Meie startisime hommikul vara Houma poole. Nimelt pidas politsei Siimu kinni 1.aprillil ( ei olnud aprillinali!), kuna polnud turvavoo kinni ja ylevaatus oli tegemata ( tahtaeg oli marts). Ja kohtupaevaks oli just teisipaev. Nn.liikluskohus algas minuti pealt. Mitmed ei paasenud isegi turvakontrollini - ei olnud sobiv riietus ( lyhikesed pyksid, olapaeltega pluus, jne.). Narmiskumm kasti valja sylitada. Siim oli korralikult riides ja oli umbes 50 patusest seal ainus advokaadiga!!! Tahestiku alusel kutsuti kohtuniku ette. Siim on Bourgeois, nii joudis ta jarjekord varakult ette. Kohtunik kysis Johnnylt, kas ta on syyaluse advokaat. Johnny ytles - jaa ja teatas, et on ka poisi kasuisa. Kohtunik andis vaikse loengu Siimule turvavoo vajadusest ja siis mindi kohtusekretari juurde. Ta sai 25.00 $ trahvi!!!!! ( kyll tanu Johnnyle, muidu oleks kuskil 400-500$ olnud). Paljud, kes ei ilmunud kohtusse, on nyyd kyll probleemide ees - neile kirjutati valja vahistamisotsused kohtust eemalehoidmise eest. Igatahes olime 30 minutiga seal lopetanud. Tegime veel paar vajalikku soitu ja olimegi kodus. Tegin ohtuks vaga hea mehhiko toidu - loomaliharibad salsaga ja loomulikult tortillad. Mees kiitis mind taevani, ytles, et isegi tema ei oleks suutnud paremini teha. Kolmpaeval, 5.augustil oli vaga pikk paev tool. Mees oli hommikul kohtus ja siis olid kohtumised klientidega kella 7--ni ohtul valja. Ja kogu sellest inimestehulgast ei olnud kellelgi raha!!! Isegi mitte konsultatsiooni eest maksta, raakimata esindamisest. Ameerika uudistest..... Kentucky osariigis on ajaloo suurimad yleujutused. Pealinn on suisa vee all, paat oleks parim liiklusvahend. Ja ka Kentucky kurikuulus hobustevoidusoidu trekk on taiesti vee all!!! Neljapaev, 6.august. Minu ema synnipaev, ta sai 79. Kyll on kahju, et seal ei saanud olla. Aga Sven ja Indrek olid seal. Ja suur tanu Pillele, kes ka laks ema onnitlema. Aitahhh!!!!!!!! Mina tegin J vanematele hommikusoogi ja taas toole. Ohtu kadus kodus lihstalt kaest ara... Reede, 7.august. Taas toole. J sekretar viis mu peale 4 ohtul juuksurisse, ise laks koju, mees jai ikka kontorisse kliente vastu votma. Inimesed ei taha toolt ara kysida, tahavad ohtuti tulla. Laupaev, 8.august 2009. Minu vanaema syndis 08/08/08. ( 1908). Nii et see oli tema synniaastapaev. Mina tegin taas vanematele hommikusoogi, siis ka meile endile ( ikka mehhikoparase). Ja siis.... olin otsustanud paar nadalat tagasi, et viin oma mehe valja ta varasele synnipaeva tahistamisele. Ta oige synnipaev on 5.september, aga meil ei ole yhtegi vaba nadalavahetust nyyd kohe tykil ajal. Nii me siis lahkusime kuskil louna ajal. Olin kinni pannud toa vastavatud ( 5 nadalat tagasi) hotellis THE ROOSEVELT. ( Waldorf Astoria ketist). Auto voeti kohe kaest, viidi parkima. Hotell oli vapustav, absoluutselt 19.sajandi stiilis restaureeritud. Ja ylioskuslikult sinna ka sutsu tanapaeva sulatatud ( tehnika, etc.). Hotellis oli 504 tuba, meie tuba oli 7.korrusel. Olin broneeerinud sviidi . Kui ukse avasin, olin vaga onnelik oma valiku yle. Tuba oli ylisuur, korgus kuskil 4 meetrit. Toa pikkus oli kuskil 8 m ja laius 6m. Valisseinas oli 2 maast laeni akent, nii oli praktiliselt kogu sein klaasist. Ja kardinad!!! valged tyllkardinad ja siis vaga massivsed kattekardinad. Valgus sealt labi ei paistnud!!! Arutasime mehega, kui palju materjali selles hotellis kyll kardinate peale laks!!! Toas oli kingbed, 2 erinevat diivanit, sekretari laud, ookapid, voimas suur kummut ja vaga korralik ylisuure ekraaniga telekas. ( tihtipeale telekad on hotellitubades ikka odavamat tyypi ja mitte nii suure ekraaniga). Raakides telekatest - see oli ka vannitoa-WC seina peal. Vannituba ja dush olid vaatamisvaarsus omaette. Ja hommikumantlid olid vorratud! Igatahes loin mehe tummaks, me olime ylirahul. Ja hotelli fuajee on lihtsalt kirjeldamatu. Hommikul oli iga toa ukse taga varske ajaleht. Ja seal sain ka oma lemmikjaatist - rummirosinajaatis!!! Ok.... nii palju hotellist. Kella 18.30-ks olin kinni pannud ohtusoogi New Orleans'i koige eksklusiivsemas restoranis Commander's Palace. Sinna tuleb broneerida laud varakult. Broneerimisel nad alati kysivad , kas on mingi eriline pohjus selleks ohtuks ja kysivad nad ka, kas oled teadlik riietuse etiketist. Seal on mehed ylikonnas ja naised ka hasti pidulikult. Ka seal voetakse su auto ja pargitakse. Kuna meil oli Johnny synnipaeva tahistamine, siis ootas teda juba ohupallidega ehitud tool. Kohe saabus laua juurde kelner, kes kysis, mis varvi salvratikuid me eelistame! Teenindus seal on kyll esmaklassiline voi korgem!!!! Koik serveeritakse synkroonselt - meid oli 2 , nii oli ka 2 kelnerit meile toitu yheaegselt serveerimas. Ja siis veel kelner, kes jooke jalgis. Ja kelner, kes noud korjas. Ja kelner, kes alkohoolsete jookide vajdustel silma peal pidas. Ja veel kelnerid, kes ..... Neid oli palju! Mees valis kilpkonnasupi, mingi austrite eelroa, lambaliha. Mina tellisin suitsukanasupi, loomalihafilee. Ja molemad tellisime magustoiduks saiavormisuflee. Seda kohe oeldi, et kui seda magustoiduks tellime, tuleb kohe tellida - selle tegemine votab 45 minutit aega. Kui magustoit serveeriti, tulid koik kelnerid me laua juurde. Johnny magustoidu sees oli kaunis kyynal ja talle pandi pahe selle restorani peakoka mytsi koopia, mis jai meile malestuseks. Minu tagasihoidlik mees palus, et nad laulma ei hakkaks ja nad arvestasid ta sooviga. Toit ja teenindus ja meeleolu oli ylihea. Mu mees oli rohkem kui tanulik, et talle selle organiseerisin. Jah..... ja mina maksin!!!!! Ta ainult kommenteeris, et nyyd on latt nii korgel, mida tema vaeseke peale hakkab? Ytlesin, et tema mure lahendamine on vaga lihtne - piletid Eestisse!!!! Ta ainult naeris selle peale.... Igatahes oli vaga tore ohtu. Siis laksime Prantsuse kvartalisse. Room oli naha, et turistid on tagasi selels kaunis linnas!!!! Peale orkaani Katrina 4 aastat tagasi tundus olukord nii nutune, aga nyyd oli kohe hea vaadata neid rahvamasse. Pyhapaeval, 9.augustil soitsime otse koju. Aga alles parast hommikust laisklemist meie ilusas hotellitoas!!!! Ja tagasi reaalsusesse!!! Ei kurda, tore oli. See nadal on tais roomu - nimelt kolmapaeval saabuvad Ameerikasse tagasi Kristie ja Madison!!!! Sveni tuleb veel oodata moni nadal.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

No comments:
Post a Comment