1.VEEBRUAR 2010

TERE!!!!!!
OK, hakkame otsast pihta. 12.jaanuari hommikul viis mees mu New Orleans'i lennujaama ja kojusoit laks lahti. Esimene lend New Orleans-Washington laks ilusti. Olin Washingtoni lennujaamas esimest korda, aga onneks oli see selge ja lihtsa plaaniga. Mul oli seal aega 4 tundi ja kuidagi sattus mu korvale daam, kes hakkas kohe suhtlema. Nimelt oli ta Moldaaviast ja nii olin sunnitud oma malusopist kogu oma vene keeleoskused valja tooma!!! Kui hakkasin Lufthansa lennukile sisse checkima, siis sealne tootaja naitas oma nimesilti - see oli Tammevali! Proua vanemad olid Eestist ja minu Eesti pass pani teda oma nimele tahelepanu poorama. Lufthansa lend laks kenasti, maandusime Frankfurdis. Onneks oli seal lumi koristatud ja lennuvali toimis. Seal on ikka meeletu remont ( oli juba eelmisel aastal) jayldse on minu meelest see yks vaga segane lennujaam. Lendasime sealt valja oigel ajal, aga yllatus tuli hoopis Eestis. Nimelt oli Tallinnas meeletu udu ja ylejaanud lennud juba mujale maanduma saadetud. Sakslane on visa!!!! 2 esimest katset maanduda ebaonnestusid. Kapten teatas, et proovib veel kord. Kuna ta ei nainud mitte midagi, siis pidi ta maanduma lennukeskuse tootaja sonade jargi. Hiljem kyll, aga me maandusime!!!!!!! Nagin valja kyllalt narr, olles kingades ja muidu kergelt riides. Nii.......
Need 2 nadalat Eestis moodusid kahku. Imekaunis oli seda talve aknast vaadata, aga praktikline pool ei olnud nii roosiline. Mul oli reisiks ostetud mantel ( mis kohe valja naerdi - pidi oloeme liiga ohuke), jope, 2 saapad (molemad 2 numbrit suuremad paistetamise varuga), kindad ja sukkpyksid. Kolmandal paeval ei lainud yhed saapad yldse enam jalga ja teiste saabaste lukk sulgus moned sentimeetrid. Nii oligi minu puhkuse kulg maaratletud!!!! Kaisin emaga Mustakivi poes, vaatasin iluuisutamist ja tennist Austraaliast, mangisin ema ja ta sobrannaga kaarte, lugesin ema ajakirju, mis ta minu jaoks oli hoidnud. Sigrid-Rein ja Pille viisid mind ikka valja ka, aitah!!!!! Ja E-Takso aitas ka moned korrad. Nagin ara Draamateatris "Soome hobuse". Etenduse teema jai vahe vooraks, aga nautisin Ita Everi, Tonu Kargu, Maria Klenskaja ja Viire Valdma mangu. Sigrid-Rein tutvustasid mulle Solarise maja soogikohti. Vaga meeldis latlaste Lido - toit oli hea, portsjonid suured, valik vaga hea ja hind normaalne!! Anni Arro kohvik oli armsa interjooriga, koogid olid ylihead!!!! Ja Ruta soitis Tartust bussi-taksoga mind vaatama, mis sest et seda oli ainult 2 tunniks !!!! Aitahhh!!!! Ja soin oma lemmiktoite, ema on mul lihtsalt vorratu kokk!!!!! Nautisin, et sain emaga nii palju aega veeta. Sven oli ka EEstis samal ajal. Vot nii. Neljapaeval, 28.jaanuaril tagasi oma Ameerika kodu poole. Hommikul kell 5 join ema ja Svennuga kohvi, saabus ka yllatuslikult Indrek ja nii oli me sealne pere koiki koos - kell 5 hommikul kohvilaua taga. Tallinnast Oslosse - see oli ka mu esimene kord Oslos. Lennujaam kena ja selge systeemiga. Aga kontroll Ameerikasse minevale lennule oh-oh-hooooo. Mitu intervjuud, kottide labivaatamine, labikobamine, jne. Koerad nuhkisid koikjal. Oslost Newarki. Seal oli mul 6 tundi, aga selelst 2,5 tundi laks passikontrolli, tolli ja security peale. Tulin tagasi EEStist 1 kohvriga, see lasti taas kaamerate alt labi. Tunnistasin yles, et leib kaasas ja ei mingeid probleeme.Viimane lend oli mul New Orleans'i ja see oli ohtul kell 8. Lennuk tuli hiljem varavasse ja kui olime end mugavalt lennukis sisse seadnud, siis teatati - lennikul rike ja nad parandavad. Seda tehti 2 tundi!!!! Nii ma joudsin New Orleans'i 12.30 oosel. Siis kohvrid ja tund kojusoitu. Mu kallis kaasa - rohkem, kui onnelik!!!! Kas ma ytlesin, et ka Sven lendas neljapaeva ohtul kodu poole??? Tema tuli Frankfurdi ja Houstoni kaudu. Kui kohvri kodus maha panin, siis valdas mind tunnete virrvarr - vasinud, onnelik ( et kodus), kurb ( et soit taas moodas ja tuleb taas jargmist oodata juulikuuni). Mu mees vandus tosimeeli, et oli terve ohtu koristanud minu tulekuks. Kiitsin teda, aga motlesin hirmuga - milline see maja nagi valja enne koristamist???!!!!
Langesin voodisse kell 3 oosel, 3 tundi magamist ja aktsiooni - kott lahti pakkida ja yritada maja saada samasse korda, millesse ta jatsin. Ei joudnud eriti midagi. Helistasin Californiasse - mu tadi sai 84-aastaseks. Ja panin teise kohvri kokku, et minna nadalavahetuseks soitu oma mehega! Ilm laks lounast vihmaseks, kohe paduvihma hakkas sadama. Soitsime Alabama osariiki Mobile'i linna, peatusime Marriotti hotellis. Panime koti sinna, laksime soime ohtust ja tagasi tulles lendasin mina voodisse - olin ju viimase 48 tunni jooksul 5 tundi kokku maganud. Palju onne minu isale synnipaevaks!!!! (30.jaanuar).Laupaeval vaatsime seal kell 3 kolledzi parimate mangijate jalgpalli. Ilm oli kylm!!! Ma ei olnud ka Eestis nii pakitud, aga arektiline tuul kais ikka labi!!!! Sealt soitsime Mississipi osariiki Biloxi linna, olime kasiinohotellis.Nautisime kahekesi ohtut. Muuseas..... Tennessee ja Arkansase osariigis, kus elavad Johnny 2 tytart - seal on absoluutne lume-ja jaatorm. Inimesed saadeti koju toolt, teed olid absoluutselt jaas, autosid oli kraavis hulganisti. Need inimesed ei ole harjunud selle ilmaga!!Viimasel ajal tundub ilmataat taitsa sassi lainud olema omadega!! Pyhapaeval soitsime koju tagasi. Panime kohvri koju ja siis tuli minna poodi - minu kylmakapp oli kuidagi vaga tyhi!!!! KOju tulles vaatsin ringi ja nagin, kui palju teha on!!! Selle peale votsin kohvi endale ja istusin elutuppa - telekast tuli ameerika parimate iluuisutajate demonstratsioonesinemised ( need, kes lahevad olympiale). Kohe vaga meeldis!! Oli ka vaga hea meel, et Federer voitis Austraalias tennises!!!! Ja veel midagi erilist meie kandist... Meie osariigis on praegu koige kuumem sona meie profijalgpallimeeskond SAINTS, kes jargmisel pyhapaeval esmakordselt selle organisatsiooni ajaloos mangib Superbowlil. Kunagi oli siin vaga armastatud spordireporter, kes nyyd juba aastaid manalas. Tema lubas, et kui me meeskond saaks Superbowli, siis ta paneks kleidi selga ja jalutaks Prantsuse kvartalisse. Nyyd yks me praegustest spordireporteritest teatas, et tema teeb seda selle reporteri malestuseks ja kutsus ka teisi temaga yhinema. See juhtus just tana kell 12 paeval. Arvati, et tuleb voibolla paarsada meest, aga oh yllatust - neid tuli kuskil 5000!!!! Niipalju karvaseid jalgu ei olnud ma tykil ajal nainud. Esindatud olid koik stiilid, varvid, tegumoed...... Vaatasime Johnnyga seda telekast ja naersime end koverasse. Ainult New Orleaansis....... Ja ongi veebruar, woowwww. Esmaspaev,1.veebruar. Mees kohtusse, mina hakkasin lopuks kodus toimetama. Postiljon toi mulle koju ka 2 nadala posti ( panen kojutuleku seisma ajaks, kui olen EEstis - mu mees ei jaluta 10 sammu postkastini!!!). Elu hakkab taas rytmi minema........