19.NOVEMBER 2009

Hi!!!!
No nyyd on ikka kohe palju kirjutada!!!!! Algan aga ikka otsast pihta. Esmaspaev , 9.november - Siim veel toimetas maja ymber. Mina olin tool, mees kohtus. Olin juba ootusarevuses..... Teisipaev, 10.november. Kaisin hommikul juuksuris, toimetasin kodus. Kella 4-ks soitsime mehega New Orleans'i lennujaama - pidid saabuma Sigrid-Rein Miamist!!! Lennuk hilines 20 minutit ja ma ei oska seda roomu kirjeldada, kui nagin neid selles pikas koridoris tulemas. Ma ei tea, millega oleks tulnud moota me kallistuse tugevust!!!! Soitsime koju, kus Siim juba ootas. Panime reisisellide kohvrid maha ja laksime ohtusoogile. Valikuks sai liibanoni restoran "ALABASHA", mis oli esmakordne nii meie kylalistele kui ka Siimule. Nii et 4 eestlast, 1 mehhiklane ja liibanoni restoran. Koigepealt sai tellitud liibanoni jaatee - see on taiesti omamoodi maitsega, sinna lisatakse ka roosioli. Ja eelroaks nagu ikka praetud juust. See on niiiiii hea!!! Ja lugesime siis paeva lopetatuks. Kolmapaev, 11.november. Siin oli Veteranide Paev, jalle riigiasutused ja koolid -pangad kinni.nJohnny laks kohtusse. Meie plaan selleks paevaks olid vanad moisad, ehk nagu siin neid kutsutake "plantation homes". ( need on vanad istandused).Koigepealt Houmas House, kus votsime taistturi. Selle moisa ymber oli lihtsalt vorratu aed. Selle moisa omanik elab koos oma emaga seni seal, nii et elu kaib. Et saada taiesti "Tuulest viidud" tunnet, ostsime SIgridiga endale moisaprouade joogi "mint julip". See on piparmyndi lehed, viski ja miskit veel. Seal soime ka lounat ja nyyd juba kohaliiku Louisiana kraami. Au Reinule, kes spoi praetud austreid. Sealt soitsime jargmisse moisa - Oak Alley Plantation ja seal yhines meiega mu kallis siinne sobranna Lynn. Votsime taas terve tuuri giidiga ja nautisime seda ajalugu. See mois on kuulus tammede allega, mis laheb valja Mississipi joeni. See on alles vaatepilt,need tammed on 300 aastat vanad. Muuseas..... vanadel aegadel oli selline komme...... Ananass oli kylalislahkuse tunnus, aga kui sulle oli pandud 2 ananassi - see tahendas, et sa oled kauaks jaanud ja aeg on koju minna. Kuna nyyd ajavahetusega on kell 6 ohtul pime, soitsime veel Baton Rouge'i meie osariigi suurimasse kaubanduskeskusse. Ohtul joime teed ja lobisesime. Neljapaev, 12.november. See oli Sigridi ja Reinu kaubanduses kaimise paev, ostude tegemise paev. Ega ykski jutt ei aita ega ole usutav enne, kui naed oma silmaga. EESti turu hinnad on kallimad kui meie kaubandus ja valikust ma ei raagigi. Siim soitis Thibodaux'sse. Ohtustasime siinses parimas kalarestoranis. rein ja Johnny soid nii tooreid, grillitud kui taidetud austreid. Meie Sigridiga olime tasakaalukamad - nautisime grilllesta. Siin on see lest palju paksem ja oli toesti hea. Reede ja 13, wowwww. Vaim oli valmis koigiks jamadeks!!! Mees oli hommikul kohtus, meie vaatasime linnas niikaua ringi ja Six-Rein pyydsid iga paikesekiirt oues paevitades. Louna ajal hakkasime soitma Lafayette'i poole, Svenule-Kristiele kylla. Kristie oli teinud vaga louisianalikud road. Gumbo ja krevetipasta, Ja oli ka veel tellinud louisiana koogi "king cake". Toit oli vaga hea, seltskond vapustav. Ohtul kella 6-ks laksime nende kodulinna kuulama kohaliiku " zydeco" muusikat, oli ikka elamus omaeete. Ja Madison tantsis ennastunustavalt!!!!! Saime koju enne sydaood..... Laupaev, 14.november. Hommikul pontschikud ja kohvi. Natuke linna peal toimetamist, siis louna. Taas louisiana toit - jambolaya. Ja siis meie ylikooli jalgpallimeeskonna mangule. Jaab yle loota, et Sigrid-Rein tundsid seda erakordset tunnet sel staadionil...... See on vaieldamatult osa ameeriklaste elust ja meil eestlastel on vahest raske aru saada, kui uhked nad on oma meeskondade yle ja kui vaartuslik on pilet nendel mangudel. Siim oli juba meid kodus ootamas. Pyhapaeva, 15.novembri hommikul tegi mu mees toelise mehhiko hommikusoogi. Ja parast seda soitsime paevasele tuurile New Orleans'i. Jalutasime prantsuse kvartalis. Saime suure elamuse tanaval yhest noorte trupist, kes mangisid 30-ndate muusikat ja seal oli ka yks paar, kes tantsisid selle muusika jargi! See oli vapustavalt hea!!!! Kaisime prantsuse turul, sealt saab koike. Jalutasime Mississipi kaldal. Johnny tegi tuuri meile rajoonides, mis kannatasid koige rohkem orkaani Katrina all. Ohtul tegin ohtusoogiks mehhiko tacosid. Esmaspaeval, 16.novembril syndis Johnny sekretaril tytar, nimi Lanie Lynn. Johnny laks kohtusse, meie tegime viimaseid sisseoste. Siim tuli varakult toolt koju ja laadisime kohvrid autosse. Laksime veel lounat sooma meie linnas, Johnny sai ka kohtust koju ja yhines meiega. Sealt laks soit New Orleans'i poole. Olin meile kinni pannud hotellitoad yhes vanas hotellis, mis ehitatud 1854 ja oli esialgu kohviladu. Hotelli nimi Ambassador. Votsime sealt takso ja soitsime Bourbon Streetile. Me saime vapustavad muusikaelamused, yks oli bluusi kuulates. Yhes vaikses kohas mangis yks vana hipi, monus muusika oli. Mees kysis, kust me parit olime. Ytles, et nooruses soitis Taanist rongiga Saksamaale. Yhes kohas kuulasime rockbandi, kus oli vaga hea naislaulja. Ja parisohtul astusime labi me kuulsast Harrah'se hotellist , kus proovisime monda mangu. Onn ei olnud seekord minu poolel. Kuskil 10 ohtul saime hotelli tagasi, lobisesime veel. Teisipaeva, 17.novembri hommikul pidid Sigrid-Rein hotellist lahkuma. Jatsin ohtul hyvasti, sest ei tahtnud hommikul nutulauluga alustada. Arkasin moni minut enne 5 hommikul yles, kuulsin, kui korvaltoa uks avanes ja nad ara laksid. Ja nutt tuli peale..... Siim arkas ka kuskil 7 yles. Startisime kodu poole, peatusime bensukas ja kohvi joomas. Koju joudes paninn pesumasina huugama, siis lasksin Siimul end viia manikyyri-pedikyyri. Sealt laksime asjaajamistele, mis mu mees oli mulle nimekirja jatnud. Sealt juuksurisse. Ja sealt laksime Johnny isa 89.synnipaevale. Peaaegu kogu pere oli seal. Ohtul hilja yritasin oma postiga yhele poole saada. Kolmapaev, 18.november. Olime mehega molemad terve paev office'is. Pole niikaua olnud, kasi oli lausa pulsilt maas!!!! Olin nii busy, et kell 4 saabus lausa ootamatult!!!! Ohtul veel kodused toimetusedd, tunnine kone Merikesega Miamist. Homme taas tool, reede hommikul soidame 3 paevaks Mississipisse - laupaeval seal ylikoolijalgpalli mang. Seal linnas elab ka Johnny noorim tytar, ka nemad tulevad mangule ja pyhyapaeval soidavad meiega tagasi ja tulevad meile moneks paevaks. Wowwww, vot nii kiire on mul!!!! Aga see nadal, mis Sigrid-Rein siin olid, andsid mulle meeletu energia!!!!!!!!!!!