14.JUUNI 2009, LOUISIANAS

TERE!!!!
Mu viimased 2 nadalat Eestis ei olnud just roosilised. Mul oli onnestunud toeliselt end ara kylmetada ja kohe hasti pohjalikult. Mul oli ikka nii paha, et laksin vabatahtlikult arsti juurde. Ja mis sealt kuulsin, ei olnud suurem asi. Nii sain 5 rohtu valja kirjutatud ja ema sai teha koik vananaiste tarkuse nippe mu peal. Olin lausa mitu paeva paris kodus ja need viimased 2 nadalat olin kodust valjas ainult vaga piiratud arvu kohtumistel. Nagin ara Indreku kodu, kaisin ka Svenu elamist vaatamas emaga, kaisin valimas, vaatasin French Open'it tennises, sain kokku paari oma kauaaegse sobrannaga, kaisin Urmase ema juures soolaleival. Vaatasin telekast kontserti " Las jaada koik", meie 3 tenoriga. See kontsert oli nagu tellitud mulle!!! 10.juuni ohtul kogunesid mu koige lahedasemad inimesed Vesivarava kohvikusse nii mu synnipaeva kui arasoitu tahistama. 11.juuni, neljapaeva, hommikul pakkisin lopuks oma kohvrid. Peale lounat tulid Krisitie-Sven-Madison Mahtrasse, siis ka Pille. Nii oli selline monus rahulik olemine enne soitu. Sven ja ema viskasid mu lennujaama. Estonian Air'i esindaja aitas mind Lufthansa lennule check-in, nii ei pidanud maksma teise kohvri eest lisatasu. Ja siis tuli lennujaama Sigrid. Laksime kahekesi teisele korrusele ja joime kohvi, lobisesime, nii hea ja monus oli olla. Tanan koiki, kes leidsid aega minuga kokku saada ja tanan oma sobrannasid, kes tutvustasid mind paljude uute kohtadega Eestis ja ka mone vaga armsa vana kohaga oli tore kokku saada! Vabandan nende ees, keda ei joudnud naha. Ehk jargmine aasta!!! Ei plaani haigeksolemist Eestis oleku ajal!!! No nii.... lend laks lahti. Tundub, et masu ei ole Lufthansani joudnud!!! Selle 2-tunnise lennu jooksul pakuti sooja syya, jooke, isegi kalevi shokolaadi. Joudsin Frankfurti enne 9 ohtul. See lennujaam on kyllalt segane, suur nagunii. Leidisin lopuks tee hotellini. Kui joudsin administraatorini, siis selgus, et see ei ole oige hoteel, seal on 2 Sheratoni hotelli. Nii ma siis laksin , tirides oma 2 ylirasket kohvrit ja yle kummagi ola ka veel rasked kaasaskantavad kotid, otsima taksot. Valjas oli kylm, sada ja oli juba pime. Kui sain oma tuppa lopuks, olin vasinud ja viskasin kohe magama. Nii romantiline oligi mu synnipaevaohtu!!!! Jargmisel hommikul varakult yles ja taas lennujaama taksoga. Esmakordselt minu 12-aastase reisimise jooksul kysiti koigilt - andke kontaktisiku nimi ja sugulusaste ja telefon, et saame teatada, kui miskit juhtub!!! Kylmavarinad tulid peale!!! Pikk lend laks ilusti. Siis oli mul Philadelphias peaaegu 6 tundi viimase lennuni. Koigepealt passikontroll, siis kohvrid maha ja tollist labi, siis kohvrid ara anda jargmise lennu jaoks ja siis taas security. Lopuks sain maha istuda ja kohvi juua ja oli ainult 3 tundi veel jaanud oodata!!! Viimane lend oli hasti raputav, turvarihmu ei lubatud ara votta j isegi vett ei suudetud serveerida. Minu korvad loid tuld iga lennu ajal, nii et see raputamine tegi veel vastikumaks olemise. Lopmata hea meel oli, kui lopuks New Orleans'is maandusin!!! Vastiu loi kohe soe ohkl, 33 kraadi ja niiskus. Mees oli mul vastas, lilled ootasid autos. Koju saine enne sydaood. Ja kohe langesin ka voodisse. Laupaeva, 13.mai hommikul olin kell 3.30 juba yleval, ilmselt kell oli nii sassis!! Haal, see viimne kraaksatus, oli kadunud. Ja seljas oli juba valu. Asjast ette tormates - mul on kopsupoletik, taas uued rohud. Hommikul kaisin ka Johnny vanemaid vaaatamas - oh seda onne!!!! Molemad kallistasid mind nii, et motlesin, nad ei lasegi mind enam lahti. Poes kaisime ka, kylmetuse riiulid pesin hommikul puhtaks!!!! Mees on syya teinud ja hoolitseb mu eest. Olen lihtsalt vasinud ja nork. Pyhapaeval lausa lamasin pool paeva voodis!! See oli mu kaasa jaoks vaga yllatav fakt, tavaliselt ma ei puhka hetkegi. Aga on ikka jube hea olla taas kodus ja mu kodu on ju siin!!!