19.OKTOOBER 2008

TERE!!!!
Nadal taas lainud!!!! Reedel, 17.oktoobril olin taas pika paeva tool. Olen juba taas harjunud kodus olema, nii et ei kiljunud just!!! Ja kohtus laks mehel kaua, nii et oli pikk paev. Ohtul ei viitsinud kumbki meist kuhugi minna ja nii mina sukeldusin ajakirjade maailma. Lugesin vaga-vaga pika artikli erinevate narvirohtude kasutamisest Ameerikas. Juba kaubanduses tootasin sai siin mulle selgeks, et rohi on iga asja abimees ja kasi kaib selle jargi vaga kahku, tihti syvenemata tagajargedest. See artikkel andis teada, et Amerikas elab 6% maailma rahavastikust, aga nad kasutavad -s oovad 2/3 maailma narvirohtudest ( k.a. depressiooni, tahelapanudefitsiidi, jne., jne.). Oli juttu, kui noorelt juba lapsed on nii medikamnente tais ja millised korvalnahud sellega kaasnevad. See oli nagu oudusjutt..... Aga arstid on siin paljudel juhtudel ravimitoostuse kannupoisid......`Ok, aitab sellest teemast. Siim helistas mulle nagu igal ohtul. Seekord polnud tal midagi roomustavat - nimelt kaotas ta oma rahakoti koos dokumentidega. Ilmselt pani taskust mooda. Ja nagu Murphy seadus - kogu palk oli seal sees. Ta ei ole kaotaja tyyp, ei suutnud me kumbki meenutada, millal ta oleks midagi kaotanud...... Kahju..... Laupaev, 18.oktoober. Palju onne mu eksabikaasale ja poiste isale Urmasele !!!! Ilm on vapustavalt ilus. Hommikul kuskil 20 kraadi, paeval 25-27 kraadi, kuiv ja paikesepaisteline. Ja seda juba peaaegu 2 kuud!!! Vihm on kadunud.... Peale hommikusooki tegime tiiru vajalike asjatoimetuste ajamiseks ( soogipood, keemiline puhastus, jne.jne..). Lounaks grill kodus ja laupaev on absoluutne college'i jalgpalli paev. Yks mang parem kui teine, ohtul oli me oma meeskonna mang Louna- Carolina osariigis, me voitsime. Kuskil kella 5 ajal ohtul laekus mu mehe vanim tytar Felicia ( 28) Arkansase osariigist, ta jaab meile nadalaks - ta vottis puhkuse. Ta ema on Johnny esimene naine ja ta vanavanemad -tadid elavad koik me linnas. Ohtul lakski ta kohe vanaema juurde ohtusoogile. Pyhapaev, 19.oktoober. OLime laisud, joime kohvi voodis ja vaatasime meie traditsioonikohaselt pyhapaevahommikusi poliitikasaateid ( 8.00-10.30). Mees hakkas siis valmistama mingit spets. krabirooga neile tytrega ( ma ei ole krabisober ja minu jaoks on see liialt terav ka). Mina tegin endale moned sealiha viilud. Kella 2-ka paeval laksime vaatama Johnny vennapoja (ameerika) jalgpallimangu. Ta on 11-aastane ja yhte asja imetlen ma siin kyll. Igal koolil on korralik tribyynidega staadion ( monel uuem ja parem, monel vanem - aga koigil on) koos elektrontablooga. Koolisport on yks osa elust ja vaatajaid alati ( pere ja sobrad). Tanagi Johnny oetytar oli cheerleader poiste mangule. Mone aasta parast lisandub me plaanidesse ka Madison, olen kindel, et ka temast saab sporditydruk mingil alal.