Pyhapaev, 26.aprill 2009

Nadal taas lainud!!!! Pyyan teha lyhikokkuvoote. Pyhapaeval, 20.aprillil olin kohe kodune ja pyydsin end taas normaalrytmi ajada peale monusat Miami puhkust. Esmaspaeva, 21.aprilli veetsin terve paeva oma mehega. Kuna see oli yks vaga vaheseid paevi, kus tal ei olnud kohust, siis oli mu paev ara planeeritud. Olin talle kinni pannud 2 arstilkaiku ja nimekirjas oli mitu muud asjaajamist. Ohtul arvs mees, et kohtus on tal kergem olla - seal ta vahemalt voidab enda tahtmise!!! Teisipaeval, 22.aprillil olin tool pika paeva. Saime ka yhe vaga yllatava uudise - nimelt mehe sekretar lisaks sellele kasvajale - ta on ka rase!!! Loomulikult see teeb ta seisukorra veel palju komplitseeritumaks.... Kolmapaev, 23.aprill oli ylemaailmne professionaalsete administratiivtootajate paev ( Eestis vist kutsutakse seda sekretaride paevaks). Hommikul kaisin juuksuris ja manikyyris. Mu mees oli meile kolmele laua kinni pannud Baton Rouge'i yhes koige nooblimas restoranis. Toit oli hea, teenindus ylihea. Kahjuks olime sunnitud peale seda veel office'sse toole minema - kliendid, kliendid....Neljapaev, 24.aprill jalle pikk paev tool. Neljapaeva ohtul on minu lemmikseriaalid eetris, nii et ohtu kaob kaest. Tegime ohtusoogiks kanaspaghette. Ei tea, kas see voi mis see oli, aga arkasin yles kell 1 oosel ja sealt edasi veetsin oo ainult meeletult oksendades, kaaslaseks absoluutne kohulahtisus. Hommikul kell 7 oli esimene paus ja olin lihtsalt jouetu selleks ajaks, magamatus ei teinud asja kergemaks.... Uimerdasin paeva kuidagi labi. Ohtul kella 7-ks pidime minema Baton Rouge'i ( isa ka kaasa votma) vaatama yhe Broadway lavastaja Debbie Alleni lavastatud etendust DREAMS< kus esines ka Johnny 12-aastane vennatytar. Ta on vaga hea tantsija, etendus oli kiiretemplone ja hasti lavastatud, meile meeldis. Laupaeva, 26.aprilli hommikul peale hommikukohvi mees laks vanglakylastusi tegema. Peale seda laksime Baton Rouge'i. Mulle oli vaja veel yhte suurt kohvrit ja selle me ka ostsime. Nimelt need kohvrid ei pane kaua vastu, neid loobitakse, kontrollimisel lukke tommatakse kinni taie jouga ja need tihti purunevad. Tahtsin ka oma lapselapsele Askole uusi tossusid osta. Ja loomulikult hulgilattu tuli minna - tahtsin vaarikaid! Kaisime vaatamas ka nn.netbbooks. Need on miniversioonid laptopist, kaustikusuurused, saan kaekotti panna. Mees tahab mulle selle osta enne EeStisse tulekut. Nii kaamera kui sisseehitatud spiikrid on neil sees, nii et seda saaks kasutada mehega suhtlemiseks videotelefoni teel. Nende kaal on ainult 1kg, mis on meeletu pluss. Soime lounat yhes uues jaapani restoranis. Minu meelest oli toit ok, interjoor ja teenindus vaga hea. Mees ei olnud selle koogiga rahul ja kaskis mul seda kohta vaadata vaga hoolega, sest sinna tagasi me ei lahe!!! Koju saime kuskil kell 4 parastlounal. Mees kurtis, et tuba on kylm!!! Jain uskmatult teda vaatama. ( valjas oli 30 kraadi)!!! Peagi oli mul pohjus selge, kui ta lausa varisema hakkas - ta palavik tousis yhe hetkega 39 kraadini!!! Jaan oma arvamuse juurde kindlaks.... yhe haige mehe eest hoolitsemine on mitu korda raskem kui 3 haige lapse eest!!!! Saime oo kuidagi mooda..... Pyhapaeva hommikul olin toimekas neiu. Lounaks tuli Siim, olin teinud hea lounasoogi. Siim hea lapsena kohe kysis, mis vaja majas teha!!! Ja nii ta siis toimetas ja oli mu elamine taas OK!! Viis siis mind poodi, sain koik kodus vajaliku kraami ara osta. Kaisin ostsin ka maiustusi lastelastele EEStis, Indrekule kingi. Siim ei kiirusta mind, nii on mul rahulik koik asjad monusalt joonde ajada. Kodus joime veel kohvi ja ikka nagu iga ema - panin talle kaasa nagu Punamytsikese korvikese tema lemmiktoitudega. Kui ta koju jouab, annab ta alati sellest teada telefonikonega. Nii... mu mehe palavik tundus olevat taandunud hommikuks, aga parastlounal oli see tagasi. Pyyan anda oma parima, tal homme ees meeletu kohtupaev. Minul ka vaba paev ja lootsin teha palju tarvilikke asju kodus ja reisiks ettevalmistamiseks. Aga.... mu amm sai teada, et olen vaba ja nii ta mu paeva ara planeeris - tahab, et lahen taga arsti juurde ja teen ta koik vajalikud asjaajamised. teisipaeval olen tool, kolmapaeval tuleb sobranna Lynn. Nadalavahetusel on Madisoni 2-aastane synnipaev!!!!! Ja 2 nadala parast hakkan kodu poole lendama.......

TAGASI MIAMIST

TERE!!!
See nadal on haihtunud!!!! Teisipaeval, 14.aprilli hommikul, panin oma reisikoti taas kokku ja kuskil peale 12 paeval tuli mees koju ning soit laks New Orleans'i poole. Ta viis mu sinna hotelli "Staybridge Suites", sest ise pidi ta jargmisel paeval pohja-Louisianasse soitma ja mina Miamisse. Hotellituba oli monus ja suur, olin seal juba kella 2-st pealelounat. Kaisin natuke linnas jalutamas, lugesin, vaatasin telekat. Kolmapaeva, 15.aprilli hommikul soin hotellis hommikusoogi, takso oli mul tellitud ja soit laks lennujaama. Check-in vottis aega , sest minu ees oli 5 venetsueela tadikest, kellel koigil kohvrid olid raskelt ylekaalus. Nad ei tahtnud maksta ylekaalu eest,nii hakkasid asju ykshaaval valja votma. 35 minutit teenindati ainult neid!! Lennuks laks oigel ajal valja, 2 tundi lendu ja olingi Miamis. Sobranna Merikese kuubalasest abikaasa Ramon tuli mulle lennujaama vastu ja viis mu kohe Miami koige kuumemasse-populaarsemasse rajooni, kus yhes sealses hotellis ootasid mind mu kallis sobranna Maris Eestist oma massoorist sobranna Heliga. Seda roomu!!! Siis laksime hotelli ette asuvasse valirestorani sooma. Meid teenindas noor daam, kellel oli vaga tugev aktsent. Peale kysimist selgus, et ta on Nizhni Novgorodist ja ta on seal oppimas keelt ja iseseisvust!!!! Peale 9 ohtul tuli Ramon mulle jarele ja viis enda juurde. Merike tuli toolt ka varsti ja nii laks neiukeste vadin lahti ja see kestis kella 3-ni hommikul!!! Neljapaeva, 16.aprilli hommikul tousin vara ja soin Merikesega hommikust, enne kui ta toole laheb. Menyy oli minu jaoks absoluutselt luksuslik - Merikese tehtud eestimaine kartulisalat, Moskva suitsuvorst ja glasuurkohuke ja leedu peenleib - need Merike oli ostnud kohalikust vene poest. Siis Merike toole ja Ramon viis mu tydrukute juurde. Pohjamaa neiud soovisid minna randa ja nii me laksimegi. Mina votsin varjualuse ja tooli,nemad olid paikese kaes ja ujusid. Merike ja Heli tutvustasid mind ka shindho'ga, mis on nyyd nende eriala. Tutvustamine - see tahendas minu peal praktiseerimist!!! Huvitav kogemus!!! Kohati ka vaga valus.... Sealt laksime monda poodi tutvuma hindadega sealkandis. Kuskil kella 4 ajal tuli Tampast ( 4-5 tunni autosoidu kaugusel) Marise sobranna Sigrid ja nii oli meid juba 4 eestlannat!!! Ramon tuli mulle kuskil peale 5 jarele ja viis mind taas enda juurde. Merike tuli toolt ja ohtul tulid ka teised tydrukud ja nii oli kuubalasest Ramon 5 eestlannaga!! Ja juttu jatkus kauemaks... Ramon kostitas meid koiki ka ohtusoogiga ja magama sain seekord kell 2 oosel!!! Ja muuseas.... minu nagu oli paikesest nii polenud, et ei saanud enam naerdagi, tulitas meeletult!!! Minu mees oli samal ohtul soitnud peale pikka paeva Memphis'sse, et veeta oo hotellis ja siis veeta jargmine hommikupoolik oma 3 tytrega ja siis louna ajal saata oma keskmine tytar lennujaama - ta lendas oma 6-nadalase tytrega Alaskale oma uude koju - ta elukaaslane oli seal juba ootamas. Reede, 17.aprilli hommikul jarjekordne vapustavalt hea hommikusook Merikesega - sel hommikul oli ta teinud viineripirukaid !!! Ma veetsin hommikupooliku Merikese rodul lugedes Marise-Heli toodud eesti ajakirju ja isegi viimane EEsti Ekspress oli seal!
Keskpaeval tulid eestlannad ja viisid Ramoni peal labi toelise shindo sessiooni. Parast seda soitsid neiud edasi Tampasse Sigridi juurde. Varsti tuli Merike ka koju. Ramon tegi meile hea grilli ja jattis meid parast seda Merikesega kahekesi , et saaksime oma keeles raakida ja nautida teineteise seltskonda. Minu syda valutas oma mehe parast, kes oli tagasiteel Memphisest meie koju. Ta peatus Baton Rouge'is, et ohtust syya ja siis sain kone - et ta on oma rahakoti ara kaotanud, tal pole rahakotti taskus!!! Ta arvas, et jattis selle Mississipis asuvasse bensiinijaama. Helistasin sinna ja raakisin nii kassiiri kui manageriga - ei ole nemad rahakotti leidnud. Nii helistasin panka ja lasksin ta kaardid kinni panna. Laupaeva, 18.aprilli hommikul kell 5 helises mu mobiiltelefon ja helistajaks oli reisibyroo, et mu lend laheb oigel ajal valja. Siis Merikesega hommikusook. Ramon pidi mu lennujaama viima. Eht lounamaalase rahuga toimetas ta igasugu asju, raakis lugusid, joi kohvi. Merike pyydis ikka arglikult meelde tuletada, et me peaksime hakkama lennujaama poole minema. Mu lennuk pidi minema 10.15 hommikul ja soovitav on 2 tundi enne lennujaamas olla. Sellel juhul siis 8.15. Me lahkusime kodust 8.25 ja normaaloludes on 25 minutit soita. Aga sel hommikul oli alustatud teetoodega ja 5-st rajast 3 olid kinni. Olin rohkem kui pabinas. Sain lennujaama ette 9.35. Siis check-in. Tadike arvas, et mul laheb vaga kiireks. Siis jooksin meeletu tempoga securitysse - seal oli lugematu arv inimesi. Onneks oli keni inoimesi, kes lasksid mind ette - ma olin jooksust ja pingest naost vaga punane!! ( poletuse krunt oli ju all!. Sain sealt labi ja taas jooksu. Onneks oli lennuk natuke hiljem sisse tulnud, see mind paastis ja nii sain lennuki peale. Lend oli monus, aga sellist maandumist ei ole mina enne tundnud - rahvas kiljus, hyppasime istmetel nagu vedrujanesed!! Mees oli mul vastas ja laksime koigepealt lounat sooma. Ta oli valja valinud kuuba restorani, mis avati moned kuud tagasi ja meil veel proovimata. Nad teevad kohapeal vaga head mangomahla. Soin ahjusealiha tehtud vaga huvitavl moel,samuti maitsestatud vaga huvitavalt. Korval oli selline tumepruun riis - see pidi olema keedetud koos mingite ubadega. Ja siis oli korval ka "yucca" - kartulilaadse maitsega juurvili. Naeb valja nagu kabatschokk. Mees soi harjasaba!! Tema on mul julge eksperimenteerija. Kodus pakkisin lahti tema kohvri ja enda oma. Kodu oli uskumatult korras ja arvasin, et mu mees oli nii tubli. Pidin peaaegu minestama, kui ta ytles, et reedel kais teenija, sest maja oli nii sassis!!! EI kujuta ette, kuidas tal onnestus see nii segi ajada, oli ta ju palju soidus selle mone paeva jooksul, mis ma reisil olin. Ohtul soin voileiba - Merike oli mulle natuke kaasa pannud seda leedu leiba . Mu mees maitses seda ja talle vaga maitses. Katsun otsida internetist, kas ei saaks kuskilt seda leiba tellida.

Toredaid Lihavottepyhi!!!

Kolmapaeval, 8.aprillil oli mul yle pika aja kodune paev. Koristasin pohjalikult.... Hakkad yhte nurka koristama ja juba teine nurk kisab samuti! Tegin taas meie riietes puhastustood - mis Eestisse, mis siin kirikusse. Mehel oli me voodi all 2 videomakki ka, molemad tootavad, ka need andsin ara. Juba samal ohtupoolikul tuldi kirikust jarele. Eile ohtul vaatasime mehega kokasaadet, mis oli tehtud Peterburist. Naidati nende turgu, mida myydi, nende soogikohti ja menyyd. Paljud asjad olid nii tuttavad, suutsin mehele anda palju lisainfot. Tana votsin kohe ette ja tegin meie pannkooke, maasika toormoosi juurde. Kyll oli hea!!!! Ainult Johnny isa oli kahtlev, ytles, et koht tais.....Neljapaeval 9.aprillil olin tool. Peale tood moned asjaajmised, ohtusook isale-emale ja siis aeg enda jaoks. Paeva parim uudis - Sven saabus onnelikult Ameerikasse!!! Reede, 10.aprill. Minu noorim laps Siim saab tana 23-aastaseks, Johnny keskmine tytar Toni saab tana 24-aastaseks. Kuigi oli Suur Reede, ei ole siin see ametlik pyha. Mees laks vanglakylastustele. Kui tagasi tuli, soitsime manguasjade poodi - mees tahtis osta Madisonile aeda paigutatava korvpallironga. Sellel on voimalik sattida 4 korgust, kuni 2 meetrini valja. Sealt tormasime office'sse - kohtumised klientidega. Peale seda minu juuksur, siis isa peale ja Baton Rouge'i hulgilattu ja spetsiaalsesse kalapoodi. ( katolikud ei tohtinud ju liha syya sel paeval). Paris ohtul tuli Siim ja jai ooseks meile. Laupaeva, 11.aprilli hommikul hakkasime varakult koik soitma Lafayette'i poole , Sveni juurde. Pidutsemiseks oli mitu mojuvat pohjust - Sveni kojutulek, Siimu synnipaev ja lihavotted. Kristie oli valmistanud vaga hea ja mitmekesise louna. Madison oli tobine, aga endiselt hea laps. Tore oli koos olla!!! Mehed panid korvpallironga yles ja vennaksed tegid omavahelise voistluse, Madison peab ilmselt sellega harjuma ja isa Svennuga trenni tegema!! Kristie oli tellinud Siimule ka igavesti uhke shokolaaditordi. Tegin palju pilte ja toeliselt nautisin me koosolemist. Kojusoit, Siim oma koju ja ohtul tegime veel suuremat sorti toiduostmise. Tana on pyhapaev, 12.aprill. Laheme Gutierrez' pere lihavottelounale Johnny vanima oe, Conchita juurde. Ohtu kodus, homme ( esmaspaeval) tool.

TEISIPAEV, 7.APRILL

TERE!!!!
Reede, 3.aprilli ohtul joudsime lopuks Memphis'sse peale peaaegu 7-tunnist soitu. Oli ju reede ohtu ja liiklus vaga tihe. Laupaeva, 4.aprilli hommikul saabusid hotelli Johnny tytred riburada. Kui koik olid kohal, tostatati kohe kysimus - kuhu laheme lounat sooma. Valituks osutus restoran BRENNAN'S, selle pearestoran on New Orleans'is ja on yks selle linna kuulsamaid. 1-kuune Haylee magas kogu aja, mis seal olime. Sealt laksime suurde kaubakeskusse, Johnny istus beebiga pingile, tydrukud ja mina tegime oste. Sealt laksime me hotelli. Meil oli sviit, nii oli meil ruumi palju. Ja jalle tostatasid tydrukud kysimuse - kuhu laheme ohtust sooma!!! Seekordseks valikuks sai jaapani restoran SEKISUI. Minu jaoks oli see esmakordne visiit sinna restorani. Iga laud oli ymber grilli. Jaapanlasest sheff kokkas koik road me silma all. ALustamine oli ilus rituaal - tuled kustutati me laua kohal, siis visati midagi sellele grillile ja tuli lahvatas suure leegiga. Tuli laua kohal taagsi polema. Koigepealt serveeriti suppi ja salatit ( koigile). Lauale toodi koivoimalikke kastmeid. Koigepealt tehti riis juurviljadega grillil, pandi koikdele taldrikutele. Siis soovi kohaselt erienvad lihad, kana, krabid. Jube hea oli!!! Kui lopetasime, oli kell juba 9 ohtul. Sealt laksime hotelli, tellisime filmi, mida koik saaks vaadata ja valituks sai "Marley ja mina", Jennifer Anistoniga peaosas ja peategelaseks vois lugeda ka imearmast koera. Pyhapaeva, 5.aprilli hommikul hakkasime kohe tagasi soitma, sest ees oli ootamas tihe nadal. Koju joudes ootasid meid vanemad, taitsin nende soovid ja ylejaanud ohtu lasksime lodvalt, lugesime ja vaatasime telekat. Esmaspaeva, 6.aprilli hommikul alustasime paevaga vaga vara. Mees viskas mu office'sse ja hakaks sealt kohtusse soitma. Teel olles helistas, et mulle moned ylesanded anda, mis tal just meelde tulid. Kui olime telefonil, kuulsin yhel hetkel vandesonu - keegi soitis talle tagant sisse. Onneks oli see vaike koks ja uskumatu - sissesoitjaks osutus ta yhe kliendi tytar!!!! Mehel oli sel paeval 21 kliendi kohtulood arutelul. Nii ei olnud meil kummalgi isegi aega lounaks. Johnny sekretar oli arsti juures ja kell oli 14.30, kui ta mulle lopuks sealt helistas. Tal tehti koiksugu analyyse ja suure toenaosusega tal ei ole halvaloomuline kasvaja ja operatsioon tehakse 7-8 nadala parast, nii pikk on jarjekord!!! Saime koju kuskil peale 4 ohtul. Isa oli kuidagi eriti halvas tujus. Johnny viskas pikali . Siim oli me linnas oma sobra juures kylas paari sobraga ja nii jattis ta sobrad sinna ja tuli meile. Viis mu syya ostma ( sel ajal mu mees kokkas ohtusooki), toin pildid fotoateljeest ara. Kui soime ohtust, nagime oma aknast,, kuidas isa auto minema soitis!!!! Ja loomulikult hakkas me telefon kohe helisema. Ema helistas koigile lastele ja need koik meile!! Isa oli tagasi 10 minuti parast, ta ei saanud hakkama parkimisega!!! Aga narvesoovad on sellise hetked.... teisipaeva, 7.aprilli oosel arkasime mehega oosel kell 3 - isa auto alarm lougas akna all. Tal laks kell segamini..... Mina ei suutnud enam magama jaada, mees natukeseks jai. Viskas mu office'sse, tal oli kohus 2 erinevas linnas. Kahe kohtu vahelt viis ta mu yhte uude itaalia restorani lounale. Ma ei ole yldiselt pastaroogade suurim fann, aga sealne toit oli ylihea!!! Ohtu toimetasin kodus. Ja veel.... Sven lendas tana Eestist Londonisse, et seal veeta paar paeva oma kauuaegse sobra juures. Siiamaile jouab ta neljapaeva ohtul.....

Reede, 3.aprill 2009

Uskumatu, aga on juba aprill!!!! Kolmapaev, 1.aprill moodus mul ilma igasugu viperusteta, ei suutnud keegi mind ninapidi tommata!! Soitsime varahommikul Gretna'sse, New Orleans'i eeslinna, Johnnyl oli seal kohus. Seekordne seltskond oli vaga kirju, ma jalgin huviga seda seltskonda sealt tagapingilt. Tagasiteel pidime minema Baton Rouge'i arhiivi, et lasta teha koopia yhest vanast toimikust. Ohtul kodus olles vaatasin filmi " Rachel gets married" ( "Rachel abiellub"), Anne Hathaway'ga peaosas. Arvasin, et monus lahe film, aga oli hoopis peredraama. Mitte just parim film, aga vaadatav. Tanastes uudistes ytles , et meie noor indialasest kuberner karpis kulutusi kunstile ja kultuurile 80%, turismile 40%. Sellele jargnes suur rahvakogunemine osariigi pealinnas Baton Rouge'is. Uskumatu lugu..... Intelligents on vaga tige, eks nae, mis jargneb. Neljapaeval, 2.aprillil olin pika paeva tool, mees pika paeva kohtus. Ilm muutus enne lounat absoluutselt jubedaks..... taiesti pime, tuul muutus tormituuleks, paduvihm, aike, anti tornaadohoiatus, sadas rahet. Tornaado maandus meist 30 km kaugusel, puid langes, paljud teed pandi kinni, paljud kaotasid elektri. Ka Johnny 2 ode, kes elavad yhel ja samal tanaval, laotasid elektri. Ja see poorane ilm kestis tund aega ja parast seda oli taas absoluutselt ilus ilm!!!! Kuna meil kummalgi ei olnud aega lounat syya, siis peale tood votsime isa ka peale ja laksime sooma. Emale toime suure salati koju kaasa. Ohtul oli telekas seriaali " Kiirabihaigla" viimane, 2-tunnine osa. Panin lindistama, et hiljem vaadata. Vaatasin seda EEstis ja teades, et viimases seerias olid koik vanad olijad kohal - vaatan ka selle ara. Reede, 3.aprilli hommikul kaisin juuksuris, mees on kohtus. Niipea kui ta lopetab, stardime Memphis'sse, vahemalt 6 tundi soita. Johnny koik 3 tydrukut saavad seal olema, lapselaps ( 1-kuune ) ka.