Hi!! Hakkasin just oma blogi kirjutama, kui sain SOS kone oma ammalt. Ja nii jai tookord kirjutamine katki, yritan nyyd uuesti. Ja ongi veebruarikuu ka labi!!! Reedel, 27.veebruaril olin mina tool, mees kohtus. Koige muu tooasjade korvalt oli meil 100 rauda tules, et leida lahendus ta sekretari meditsiinilisele kriisile. Lopuks saime osalise lahenduse. Nimelt mees "laskis ta toolt lahti" ja nii sai ta viia paberid sisse riiklikule abile. Ta aktsepteeriti, aga see hakkab kehtima 10 paeva parast. Leidsime ka arstid, kes aktsepteerivad riiklikku abi. Nyyd peame saama ta labi komisjoni,mis kinnitab, et ta on eriti kriitilises olukorras ja ei kannata oodata 10 paeva. Soime hilise louna Baton Rouge'is. Kuna oli usujargne kalapaev, siis oli valikuks sushirestoran. Vaatasin, kuidas mu mehe kaed varisesid, kui ta soi. Mure oma sekretari parast ( nad on koos tootanud 8 aastat ja ta on Johnnyle nagu tytre eest), mure oma tytre parast, kes kohe-kohe synnitama hakkab, mure isa parast. Ta on vaga emotsionaalne ja tundlik inimene... Siis tegin end juuksuris kauniks. Ohtu votsime enda jaoks. Koigepealt jalutasime Mississipi kaldal, joime kohvi, ohtul laksime kasiinosse. Tanane ehk laupaevane hommik ei alanud just roosiliselt mulle. Kui arkasin, siis esimene kaik nagu ikka WC'sse. Astusin WC'st valja ja mu mees roogatab - vesi tuleb magamistuppa!! Ilmselgelt olid majaalused torud umbes ja nii yllataski meid uputus. Johnny kohe helistas ja tellis meile torumehed, kes torustikku puhastavad. Anti 2 tundi ootamiseaega. Tana hommikul tegin suure hommikusoogi nii oma mehele kui isale. Mees laks siis yhe kliendiga kohtuma, mina jain majavalvesse. Helistasin oma isale, eks tahistas oma 50.pulmaaastapaeva.Torumehed tulid ja tegid korraliku too. Kui mees tagasi tuli, siis tegime moned vajalikud asjaajamised ja autole olivahetuse. Kas ma ytlesin, et meiega oli kaasas ka ta isa??? Siis oli juba lounaaeg ja isa sooma. Nyyd ta yritab meilde toestada, et ta saab autosoiduga hakkama ja esimene samm selle poole on kepiga kondimine jalutusraami asemel. Voin oelda, et see teeb me elu veel raskemaks. Mees jalutab ta taga, mina ees, et kui ta kukub..... Kangust tal jagub.... Vaatasime koik oma ylikooli LSU korvpallimeeskonna mangu - neid on monus vaadata, nad mangivad hasti ja voidavad praktiliselt koik mangud.Siis tahtis isa pealelounakohvi ja juba oli aeg ohtusoogiks!!!! Isale pidin tegema praemunad ja tortillad. Mees tegi meile Louisiana yhe koige iseloomulikuma toidu "gumbo". See on selline paksemat sorti pruun kanasupilaadne vedelik suitsuvorstiga, mis pannakse riisi peale. Mulle vaga maitseb, meil midagi sellist ei ole. Lopuks sain votta vabalt ja lugeda ja kuulata muusikat. Aga see pidu ei kestnud meil vaga kaua!!! Kell 22.45 helises me telefon ja nagu vist igayks teab, need hilised voi vaga varahommikused koned ei too kunagi haid uudiseid. Telefonil oli Johnny ema, kes teatas, et on kukkunud ja on yleni verine. Tormasime mehega molemad sinna. Neil on alarm peal, see undas kui meeletu, sest ema ei suutnud mulle oelda, mis on kood. Nii oli kohal hetkega ka politsei. Tormasin ema magamistuppa, seal istus ta porandal ja see pilt oli kole - ta oli yleni verine, veri jooksis mooda nagu alla. Ta on ju suhkruhaige, nii et veel probleemsem. Mina ei suuda verd naha ( ka mitte teleekraanil!!), nii ma lendasin vastu seina, minestuse aare peal. Mees vottis ohjad enda katte, olin assistendiks. Toin kateratikud, helistasin kiirabi. Maja oli nagu tapamaja!!!! 3 minutiga lendasid kohale Johnny 4 ode ja laksid koos emaga haiglasse. Seal pandi talle 7 klambrit , tehti rontgenipildid. Koju sai kell 2 oosel, meie Johnnyga valvasime isa. Laksime riietega voodisse, sest ei teadnud, mis oo voib tuua. Ei maletagi, millal magama jaime. Kell 5 hommikul arkasin yles - Johnny mobiilile saabus teade. Tousin yles ja vaatasin, kas on vaart mehe ylesajamist. Teade oli ta tytrelt, et laheb synnitama!!! Asusin siis karmelt asju pakkima, lasksin mehel veel natuke magada. Ja kell 7.30 startisime Memphise poole. Ees ootas 6 tundi autosoitu. Louisiana ja Mississipi ilm ja teed olid OK, aga Tennessee osariigis olid teised lood. Nimelt oli seal ootamatu lumetorm, teed jaised, lumi teedel. Sel kiirteel oli vahemalt 40 autot tee aares kraavis, moni tee oli lausa kinni. Koik asutused olid kinni, koolid ja kirikud kinni, taielik kaos!!!!!!!!!!! No lopuks saime haiglasse ja poole tunni parast syndis uus ilmakodanik , Haylee Marie. Koik laks hasti, laps terve ja tubli. Saime koik onnitleda, tegime pilte. Lopuks oli aeg lahkuda ja soitsime hotelli, mis oli tunni kaugusel. Hotell oli Tunica's, seal on kasiino-hotellid. Koige vanem tytar oli ka hotellis. Esmaspaeva, 2.martsi hommiku veetsime hotellis. Tytar helistas haiglast, et saab tapselt 24 tundi parast lapse syndi haiglast koju, s.t. samal ohtupoolikul ja kutsus meid oma ema juurde selleks ajaks. Sinna olid tulnud ka koik teised oed ja tydruku boyfriend Alaskalt. Mu suureks ehmatuseks oli tydruk absoluutselt synge, absoluutses shokis, valvas nagu kotkas last, ei andnud kellelegi hoida ega pannud teda ka voodisse. Lopuks Johnnyl onnestus laps sylle saada, aga ta seisis korval valvates. Tulime hotelli tagasi vaga murelikuna, eriti teades tema ajalugu depressioonidega. Teisipaeva, 3.martsi hommikul laksime teda uuesti vaatama. Mu suureks roomuks oli tydruk roomsam, oli maganud ja andis meile last hoida. Laps soob vaga hasti. Nii otsustasime, et soidame ohtupoolikul koju tagasi. Soime lounat veel ja soit laks lahti. Enamus aega voitlesin Johnny unisusega, lopuks saime kella 10-ks ohtul koju. Kolmapaeva, 4.martsi olin kodus ja tegin mustmiljon toimetust kodus, mehe roomuks tegin ka kotlette. Mehel oli ylipikk toopaev office'is, sai koju kell 7 ohtul. Sain oma molemalt eestlannast sobrannalt koned, mis molemad olid halbade uudistega. Maria (elab New Orleans'is)vast ylikooli lopetanud tytar, kes oli nyyd elanud-tootanud Chicago's 6 kuud, koondati tana.... Hullem kone tuli Miamist Merikeselt.... tema eksabikaasa ja ta poja isa Raivo Lepik suri infarkti...... Me oleme yheealised ja meil on palju yhiseid noorusmalestusi.... Uskumatu lugu.....
Veel miskit Ameerika uudistest, mis vaheke teisest mastist. Siin Ameerikas koolilopetajate yks meelispaiku koolilopu ekskursiooniks on Mehhiko. Sel aastal palutakse mitte sinna minna, sest sealsed vagivallaaktid on kohutavad. Narkoparunite ja politsei vahelised kokkuporked, gangide omavahelised jagamised on seni loppenud sadade surmaga. Ja veel.... West Virginia osariigis tahetakse vastu votta seadus, millega keelatakse Barbie nukud!!!!!! Et tahelepanu pooratakse ilule ja valimusele, aga mitte ajudele. Vist natuke hilja nyyd!!!!!!!!! Ja veel..... meie osariigis touseb aprillist suitsu aktsiisimaks, mis teeb suitsud kovasti kallimaks!!!!!
Saturday, February 28, 2009
Thursday, February 26, 2009
NELJAPAEV, 26.VEEBRUAR 2009
TERE!!!
No selline on mu nadal valja lainud kuni tanaseni..... Pyhapaeval, 22.veebruaril tuli enne lounat Siim siia. Kuna mu mehele yldjoontes meeldib pyhapaeviti kodus olla, siis laksime koigepealt me kahekesi sooma. Siim andis loa end ekspluateerida mu autojuhi rollis, nii ei lasknud seda endale 2 korda oelda. Ja kui koju tagasi saime, tegi ta veel moned vaiksemat sorti mehetood mu kodus ara. Nautisime siis veel kohvi rodul ja pimeduse eel soitis ta koju tagasi. Mina vaatasin ohtul "Oscar"ite jagamist. Glamuuri jagus..... Esmaspaeval, 23.veebruaril olin kodune. Mees oli enamuse paevast ara, nii kasutasin aega kodu korrastamiseks. Saime kone ta sekretarilt. Ta laks arsti juurde, sest tundis mingit muhku oma alakohus. Arstidele see ei meeldinud sugugi ja ta saadeti ultrahelisse. Tulemusest antakse teada neljapaeval. Teisipaev, 24.veebruar pidupaev EEstis ja ka meie osariigi lounamaakondades pyha - nimetatakse Mardi Gras. Paraadid koikjal, eriline kook "king cake". See on meie kandi eriline pidustus, mida on isegi raske kirjeldada. Peale 11 votsime isa peale ja soitsime Baton Rouge'i. Koigepealt lounat sooma, siis hulgilattu. Isa lopuks noustus soitma elektriskuutriga ringi, mis poodides invaliididele ja siin ka tihti ylekaalus olevatele inimestele.Ohtul pidas me uus president konet, tund aega. Ta on absoluutselt yletamatu selles valdkonnas. Ja siis pidas meie osariigi indialasest kuberner kone vabariiklaste poolt. See oli masendav. Isegi vabariiklased ei olnud kitsid negatiivsete hinnangutega!!! Kolmapaev, 25.veebruar olin tool. Johnny sekretar oli meeletutes valudes, ei saanud isegi soita. Paev oli vaga pikk, mees oli 2-s erinevas linnas kohtus ja siis kohtumised klientidega office'is. Olime kodus kella 6-ks ja kohe saabus ka isa. Katolikel oli see paev, kui liha ei tohtinud syya ja nyyd reedeti kuni lihavotteni nad ei tohi liha syya. Mees grillis imehea kala....Neljapaeval, 26.veebruari hommikul laksime koigepealt mehega politseijaoskonda - yks ta klientidest andis end vabatahtlikult politseisse yles. See on yks vaga raske juhtum. Nimelt teismeline tydruk syydistab oma kasuisa seksuaalses ahistamises; ytleb, et ta katsus yhe korra ta rindu. See tydruk on viieteistaastane ja nii ta ema kui kasuisa on tosiusklikud, kodus olid yldiselt vaga ranged reeglid. Nii leidis ta valjapaasu - syydistada kasuisa ja nii sai ta elama oma parisisa juurde, kes on yks siinkandi rikkureid. Nii on tal nyyd auto, ei reegleid, krediitkaart 500.00$. Selliste syydistustega karistused on siin vaga rangad. Mehele aga jaab nyyd toestada oma syytus ja nimi on rikutud eluajaks. Ta praktikas on palju juhtumeid, kus syydistused on oiged, aga rohkem ja rohkem on seda syydistust kasutatud teismeliste poolt kattemaksuks. Kuigi valedetektori tulemusi ei saa kohtus kasutada, siis siiski nende tulemused omavad mingitki kaalu. Alles oli mu mehel juhtum, kus valedetektor kinnitas yhe isa syytust. Ok... Sealt kontorisse, kus teda kliendid juba ootasid. Siis saime sekretarilt kone..... tal on kasvaja, ei teata, kas hea voi halb, suurus 8x15cm!!!!! Yhtepidi emaka, teistpidi neerude kyljes, vajab operatsiooni kohe, voib lohkeda. Gynekoloog keeldus opereerimast, sest on liiga suur. Onkoloog opereeriks, aga nouab 16000.00 dollarit operatsiooniraha ette, muidu ei opereeri. Nagu yks paljudest miljonitest ameeriklastest, tal ei ole tervisekindlustust ja yksikemana ( lapsed on 5 ja 7) ei ole tal sellist raha ka ettemaksuks anda. See on Ameerika!!! Ei oskagi oelda, mis hakkab saama.
Tana oli 28 kraadi sooja, ilus kevadilm!!!!
No selline on mu nadal valja lainud kuni tanaseni..... Pyhapaeval, 22.veebruaril tuli enne lounat Siim siia. Kuna mu mehele yldjoontes meeldib pyhapaeviti kodus olla, siis laksime koigepealt me kahekesi sooma. Siim andis loa end ekspluateerida mu autojuhi rollis, nii ei lasknud seda endale 2 korda oelda. Ja kui koju tagasi saime, tegi ta veel moned vaiksemat sorti mehetood mu kodus ara. Nautisime siis veel kohvi rodul ja pimeduse eel soitis ta koju tagasi. Mina vaatasin ohtul "Oscar"ite jagamist. Glamuuri jagus..... Esmaspaeval, 23.veebruaril olin kodune. Mees oli enamuse paevast ara, nii kasutasin aega kodu korrastamiseks. Saime kone ta sekretarilt. Ta laks arsti juurde, sest tundis mingit muhku oma alakohus. Arstidele see ei meeldinud sugugi ja ta saadeti ultrahelisse. Tulemusest antakse teada neljapaeval. Teisipaev, 24.veebruar pidupaev EEstis ja ka meie osariigi lounamaakondades pyha - nimetatakse Mardi Gras. Paraadid koikjal, eriline kook "king cake". See on meie kandi eriline pidustus, mida on isegi raske kirjeldada. Peale 11 votsime isa peale ja soitsime Baton Rouge'i. Koigepealt lounat sooma, siis hulgilattu. Isa lopuks noustus soitma elektriskuutriga ringi, mis poodides invaliididele ja siin ka tihti ylekaalus olevatele inimestele.Ohtul pidas me uus president konet, tund aega. Ta on absoluutselt yletamatu selles valdkonnas. Ja siis pidas meie osariigi indialasest kuberner kone vabariiklaste poolt. See oli masendav. Isegi vabariiklased ei olnud kitsid negatiivsete hinnangutega!!! Kolmapaev, 25.veebruar olin tool. Johnny sekretar oli meeletutes valudes, ei saanud isegi soita. Paev oli vaga pikk, mees oli 2-s erinevas linnas kohtus ja siis kohtumised klientidega office'is. Olime kodus kella 6-ks ja kohe saabus ka isa. Katolikel oli see paev, kui liha ei tohtinud syya ja nyyd reedeti kuni lihavotteni nad ei tohi liha syya. Mees grillis imehea kala....Neljapaeval, 26.veebruari hommikul laksime koigepealt mehega politseijaoskonda - yks ta klientidest andis end vabatahtlikult politseisse yles. See on yks vaga raske juhtum. Nimelt teismeline tydruk syydistab oma kasuisa seksuaalses ahistamises; ytleb, et ta katsus yhe korra ta rindu. See tydruk on viieteistaastane ja nii ta ema kui kasuisa on tosiusklikud, kodus olid yldiselt vaga ranged reeglid. Nii leidis ta valjapaasu - syydistada kasuisa ja nii sai ta elama oma parisisa juurde, kes on yks siinkandi rikkureid. Nii on tal nyyd auto, ei reegleid, krediitkaart 500.00$. Selliste syydistustega karistused on siin vaga rangad. Mehele aga jaab nyyd toestada oma syytus ja nimi on rikutud eluajaks. Ta praktikas on palju juhtumeid, kus syydistused on oiged, aga rohkem ja rohkem on seda syydistust kasutatud teismeliste poolt kattemaksuks. Kuigi valedetektori tulemusi ei saa kohtus kasutada, siis siiski nende tulemused omavad mingitki kaalu. Alles oli mu mehel juhtum, kus valedetektor kinnitas yhe isa syytust. Ok... Sealt kontorisse, kus teda kliendid juba ootasid. Siis saime sekretarilt kone..... tal on kasvaja, ei teata, kas hea voi halb, suurus 8x15cm!!!!! Yhtepidi emaka, teistpidi neerude kyljes, vajab operatsiooni kohe, voib lohkeda. Gynekoloog keeldus opereerimast, sest on liiga suur. Onkoloog opereeriks, aga nouab 16000.00 dollarit operatsiooniraha ette, muidu ei opereeri. Nagu yks paljudest miljonitest ameeriklastest, tal ei ole tervisekindlustust ja yksikemana ( lapsed on 5 ja 7) ei ole tal sellist raha ka ettemaksuks anda. See on Ameerika!!! Ei oskagi oelda, mis hakkab saama.
Tana oli 28 kraadi sooja, ilus kevadilm!!!!
Saturday, February 21, 2009
LAUPAEV, 21.VEEBRUAR 2009
Tere!!!
On laupaeva hilisohtu, kui kirjutan. Katsun oma nadala kokku votta. Esmaspaev, 16.veebruar oli siin Presidendipaev. See tahendab - riigiasutused kinni, koolid ja pangad ka. Mees vottis kliente office'is vastu kogu paeva. Mina kokkasin hommikul guljasshi eesti moodi, hautasin vorratult pehmeks ja tegin vahukoorest kaste. Mu kallis amm ja ai molemad kiitsid taevani!!! Peale lounat tuli mu noor sobranna Darcie Thibodaux'st. Kaisime kaubanduses ja nagu alati, olid sellest kaigust kasusaajad mu kallid lapselapsed!!! Kaisime veel ohtust soomas Darcie lemmikrestoranis meie linnas. Teisipaeval, 17.veebruaril olin hommikupooliku kodus, siis tuli mees ja vottis mu peale ja office'isse. Ta tegi uurimistood ja vastas konedele. Paev kujunes paris pikaks. Sealt soitsime Baton Rouge'i ohtustama, seekordne mehe valik oli sushirestoran NAGOYA. Ja sealt veel edasi kella 8-ks ohtul advokaatide koosolekule. See on yks selliseid, kus teisedpooled kaasas, me kuulame ja joome kohvi, vestleme omavahel. Kell ol 11 ohtul, kui koju saime!!! Kolmapaeva nautisin kodus toimetades. Neljapaeva hommikul juuksurisse ja siis tuli Johnny ema mulle jarele. Tal oli nimekiri, kuhu ta soitis ja igalpool pidin ta erinevaid asju ajama. Ohtupoolik kodune. Reedel oli mu kodune paev. Mu parimal sobrannal Lynnil oli synnipaev.... Kallis amm palus, et teeksin eesti moodi pikkapoissi - ega ma siis ei tohtinud keelduda!!! Kohalikke uudisekanaleid vapustas tana yhe kriminaaladvokaadi julm tapmine oma office'is..... Tegu oli 34-aastase musta daamiga Baton Rouge'is, mu mees teadis teda. Juba on selgunud, et tapjaks osutus ta eksabikaasa!!!! Sel mehel on kyll raske advokaati leida.... Isa oli meil kogu ohtu momendist, kui Johnny koju tuli. Nii on igal ohtul. Ma tunnen end viimasel ajal rohkem sotsiaaltootajana. Ma kokkan kyll hommiku-, kyll louna-, kyll ohtusooki. See tahendab just niipalju, kui kodus olen. Ajan asju, vestlen, kuulan, tostan raskeid asju ja teen koike, mis neil just tarvis on,parasjagui vaja on. Olen ju telefonikone ja 5 sammu kaugusel. Laupaeva, 21.veebruari hommikul tuli isa meile, Johnny tegi mehhikoparase hommikusoogi. Paar tundi meile endile, lugesime lehti ja vaatasime uudiseid. Kella 12-ks soitsime vanemate ukse ette, et neid lounat sooma viia. See nende autosse aitamine on juba terve systeem. Koigepealt tomban esiistme nii ette kui voimalik, siis aitan ema tahaistmele , siis annan ta kepi ja koti. Nyyd esiiste tagasi tahapoole, isa sisse, pean tostma ta jalgu - ta ise ei joua, turvarihm talle peale ja uks kinni. Siis panen turvaraami kokku ja pagasnikusse. Lopuks ka ise autosse!!! Ok... laksime lounat sooma Liibanoni restorani, ema sooviks oli lambaliha. Sealt edasi nende asju ajama - kyll postkontorisse, panka sularaha valja votma, apteeki, jne.. Kolm korda annan arvata, kes ainsana autost valjas kais neid asju ajamas!!! Lopuks saime koju pealelounal. Saime toimetada omaette tunnikese, kui isa helistas - tal igav ja tahaks meile tulla. Ma ei maleta , millal mu mees midagi sellist tegi, aga tana see juhtus. Nimelt ytles, et tahab oma naisega tana ohtul valja minna kahekesi ja akki moni teine laps saaks talle ohtusoogi tuua! On ju neid 7 last selles linnas!! Nii me soitsime Baton Rouge'i, ilm oli imakaunis - kuskil 20 kraadi sooja, paike saras. Jalutasime Mississipi kaldal, kaisime kohvikus ja laksime kasiinosse. Mina nagu alati mangin pennistega mange, tana olin paris korralikult voidus!!! Homme on pyhapaev. Laheme hommikul office'sse, mees peab tood tegema mone toimiku kallal, kuskil 2 ajal peaks Siim tulema. Moni uudis veel siinkandist. Uudised majanduse langusest tulevad soogi ette ja taha. Aga on moned head businesid ka veel jarele jaanud. Nimelt kingsepad ei joua enam niipalju kingi parandada!! Peavad votma toojoudu juurde ja mitte kaua tagasi oli see amet valja suremas.... Veel on tekkinud valjend - "bumeranglapsed". Need on need taiskasvanud lapsed oma kaasadega, kes majandusliku olukorra tottu kolivad taas tagasi kokku oma vanematega. Nii nagu vanasti - 3 voi 4 polvkonda yhe katuse all. Ja veel teade tadi Marjale-onu Pommile - ykski email ei lahe labi, mis teile kirjutanud olen viimase paari kuu jooksul.
On laupaeva hilisohtu, kui kirjutan. Katsun oma nadala kokku votta. Esmaspaev, 16.veebruar oli siin Presidendipaev. See tahendab - riigiasutused kinni, koolid ja pangad ka. Mees vottis kliente office'is vastu kogu paeva. Mina kokkasin hommikul guljasshi eesti moodi, hautasin vorratult pehmeks ja tegin vahukoorest kaste. Mu kallis amm ja ai molemad kiitsid taevani!!! Peale lounat tuli mu noor sobranna Darcie Thibodaux'st. Kaisime kaubanduses ja nagu alati, olid sellest kaigust kasusaajad mu kallid lapselapsed!!! Kaisime veel ohtust soomas Darcie lemmikrestoranis meie linnas. Teisipaeval, 17.veebruaril olin hommikupooliku kodus, siis tuli mees ja vottis mu peale ja office'isse. Ta tegi uurimistood ja vastas konedele. Paev kujunes paris pikaks. Sealt soitsime Baton Rouge'i ohtustama, seekordne mehe valik oli sushirestoran NAGOYA. Ja sealt veel edasi kella 8-ks ohtul advokaatide koosolekule. See on yks selliseid, kus teisedpooled kaasas, me kuulame ja joome kohvi, vestleme omavahel. Kell ol 11 ohtul, kui koju saime!!! Kolmapaeva nautisin kodus toimetades. Neljapaeva hommikul juuksurisse ja siis tuli Johnny ema mulle jarele. Tal oli nimekiri, kuhu ta soitis ja igalpool pidin ta erinevaid asju ajama. Ohtupoolik kodune. Reedel oli mu kodune paev. Mu parimal sobrannal Lynnil oli synnipaev.... Kallis amm palus, et teeksin eesti moodi pikkapoissi - ega ma siis ei tohtinud keelduda!!! Kohalikke uudisekanaleid vapustas tana yhe kriminaaladvokaadi julm tapmine oma office'is..... Tegu oli 34-aastase musta daamiga Baton Rouge'is, mu mees teadis teda. Juba on selgunud, et tapjaks osutus ta eksabikaasa!!!! Sel mehel on kyll raske advokaati leida.... Isa oli meil kogu ohtu momendist, kui Johnny koju tuli. Nii on igal ohtul. Ma tunnen end viimasel ajal rohkem sotsiaaltootajana. Ma kokkan kyll hommiku-, kyll louna-, kyll ohtusooki. See tahendab just niipalju, kui kodus olen. Ajan asju, vestlen, kuulan, tostan raskeid asju ja teen koike, mis neil just tarvis on,parasjagui vaja on. Olen ju telefonikone ja 5 sammu kaugusel. Laupaeva, 21.veebruari hommikul tuli isa meile, Johnny tegi mehhikoparase hommikusoogi. Paar tundi meile endile, lugesime lehti ja vaatasime uudiseid. Kella 12-ks soitsime vanemate ukse ette, et neid lounat sooma viia. See nende autosse aitamine on juba terve systeem. Koigepealt tomban esiistme nii ette kui voimalik, siis aitan ema tahaistmele , siis annan ta kepi ja koti. Nyyd esiiste tagasi tahapoole, isa sisse, pean tostma ta jalgu - ta ise ei joua, turvarihm talle peale ja uks kinni. Siis panen turvaraami kokku ja pagasnikusse. Lopuks ka ise autosse!!! Ok... laksime lounat sooma Liibanoni restorani, ema sooviks oli lambaliha. Sealt edasi nende asju ajama - kyll postkontorisse, panka sularaha valja votma, apteeki, jne.. Kolm korda annan arvata, kes ainsana autost valjas kais neid asju ajamas!!! Lopuks saime koju pealelounal. Saime toimetada omaette tunnikese, kui isa helistas - tal igav ja tahaks meile tulla. Ma ei maleta , millal mu mees midagi sellist tegi, aga tana see juhtus. Nimelt ytles, et tahab oma naisega tana ohtul valja minna kahekesi ja akki moni teine laps saaks talle ohtusoogi tuua! On ju neid 7 last selles linnas!! Nii me soitsime Baton Rouge'i, ilm oli imakaunis - kuskil 20 kraadi sooja, paike saras. Jalutasime Mississipi kaldal, kaisime kohvikus ja laksime kasiinosse. Mina nagu alati mangin pennistega mange, tana olin paris korralikult voidus!!! Homme on pyhapaev. Laheme hommikul office'sse, mees peab tood tegema mone toimiku kallal, kuskil 2 ajal peaks Siim tulema. Moni uudis veel siinkandist. Uudised majanduse langusest tulevad soogi ette ja taha. Aga on moned head businesid ka veel jarele jaanud. Nimelt kingsepad ei joua enam niipalju kingi parandada!! Peavad votma toojoudu juurde ja mitte kaua tagasi oli see amet valja suremas.... Veel on tekkinud valjend - "bumeranglapsed". Need on need taiskasvanud lapsed oma kaasadega, kes majandusliku olukorra tottu kolivad taas tagasi kokku oma vanematega. Nii nagu vanasti - 3 voi 4 polvkonda yhe katuse all. Ja veel teade tadi Marjale-onu Pommile - ykski email ei lahe labi, mis teile kirjutanud olen viimase paari kuu jooksul.
Sunday, February 15, 2009
SOBRAPAEVA TERVITUS
Suur, suur tanu koigile, kel olin meeles sobrapaeval. Mu email box oli tais ilusaid kaarte ja sonu, telefon oli ka tules!!! Suur, suur tanu!!!! Pyyan oma nadala kokku votta. Esmaspaev ja teisipaev ( 9.ja 10.veebruar) olid mu kodused paevad. Kohe monuga toimetasin!! Lugesin eesti lehtedest, et Estonian Air lopetab lennud 29.martsist Frankfurti ja Simferoopolisse. No kust kaudu ma tulen seekord EEstisse ???? Frankfurt!!! Uurin internetti ja tundub, et Lufthansa paneb oma lennuki. Loodan, et nii jaab. Ja yllatuseks avastasin, et needsamad piletid, mis mina ostsin 1300.00$, on nyyd 3900.00$!!!! Kolmapaev, 11.veebruar - see oli tydrukute paev!!! Nimelt tuli mu kallis sobranna Lynn mulle kylla ja nii veetsime terve paeva koos. Kaisime nagu alati vaheke kaubanduses oma lastelastele riideid vaatamas, kaisime lounal, joime me kodus kohvi ja vaatasime pilte. Tunneme alati roomu koosoldud ajast ja on kahju, kui ta peab taas kodu poole soitma. Neljapaeval, 12.veebruaril olin tool. Sekretar oli jatnud mulle palju teha ja nii laks paev vaga ruttu, mees oli kohtus. Kumbki meist ei paasenud lounale, nii olid me kohud vaga tyhjad. Onneks oli meil selleks ohtuks kinni pandud laud Baton Rouge'is restoranis "TEXAS DE BRAZIL CHURRASCARIA". See oli meie Sobrapaeva ohtusook. Mina olin selles paigas esmakordselt. Seal on imekaunis interjoor. Koigepealt oli voimalus nautida vaga head ja luksuslikku salatilauda. Mul onnestus sealt leida ka suitsulohet, vahisuppi. Peale salatilauda istud lauas ja laua ymber hakkavad tiirlema kelnerid, kel kaes pikad moogad ja moogal sytel grillitud erinevad lihad. Sul on antud ka ymmargune plastikplaat, yhelt poolt punane ja teiselt roheline. Kui paned punase, siis kelnerid sind ei puuduta. Kui on roheline, siis pakkumised tulevad vasakult ja paremalt. See on vorratult hea liha ja esindatud on koikvoimalikud lihatyybid. Mu mees nautis erinevaid lambaliha tyype!! Soime end oimetuks. Laual on praetud banaanid, mida ampsad erinevate lihade vahel. See neutraliseerib eelmise liha maitse. Magustoiduks votsime kreembryleed sidrunikreemist, vapustav!!! Oli vaga ilus ohtu ja fantastiline kulinaarne elamus. Reede, 13.veebruar - milline komplekt! Neid on 3 sel aastal. Mina kodune, mees laks Baton Rouge'i advokaatide seminaroppusele. Ohtu veetsime monuga kodus. Laupaeva, 14.veebruari hommikul isa peale ja turule. Hommikusook seal, kotti tomatid ja maasikad. Tegime olivahetuse isa autole ja lounaks kodus. Ohtupoolikul tegime suuremat sorti shoppingu - kylmakappp hakkas huilgama!!! Nii tyhi oli! Pyhapaev, 15.veebruar. Palju onne , Sven!!!!! Minu Svennu saab 29-aastaseks. Uskumatu!!! Meil kodune paev. Mees grillis, mul ainult koristamise missioon. Vaatasin filmi "Nights in Rodantie" , Diane lane ja Richard Gere. Onneks on mul piisavalt taskuratikuid majas!!! Armas, aga kurb film! Vaatasin tana ka telekast suurslaalomit ja kiirlaskumist, ylekanne Prantsusmaalt. Seda juhtub nii harva, et mingitki suusatamist siinkandis naed!! Ja ongi nadal lainud......
Saturday, February 7, 2009
LAUPAEV, 7.VEEBRUAR 2009
TERE!!!!
Yritasin ikka alul iga 3-4 paeva tagant kirjutada, aga ikka venib natuke pikemaks see vahemik. Kuigi ma ju ametlikult tool ei kai, on mu elu rohkem kui kiire. Ja ikka alustan sealt, kus eelmine kord pooleli jain. Teisipaeva, 3.veebruari olin kodune. Aina rohkem ja rohkem ma naudin neid paevi!!! Mees oli pika paeva kohtus, nii toimetasin omaette. Mu kallis minia Kristie koos mu silmaroomu Madisoniga joudis Eestisse, lennud laksid neil koik sujuvalt ja ka kohvrid olid kohal. Ja veel... mu mees ostis meile piletid ERSO kontserdile 11.martsil, mis toimub Panama City's, Floridas. See on meist 6 tunni autosoidu kaugusel. Mees peab oma 2 paeva kohtuasjad ymber mangima teistele kuupaevadele ( selleks on vaja nii prokurori kui kliendi nousolekuid, see nouab hulga tahtajalist paberiajamist - nii et olen talle vaga tanulik). Vaatasin mangukava, see tundub huvitav. Saal oli juba nyyd praktiliselt vala myydud!! Helistasin Merikesele Miami'sse, nemad soidavad Ft.Laudardale'i kontserdile. Ei tule ju tihti Eesti muusikuid siia, nii tuleb juhust kasutada!!! Ja teadmiseks... ERSO direktor on ju poiste onu Andres Siitan. Temaga kohtume enne kontserti. Kolmapaeva, 4.veebruari hommikul startisime mehega varakult - tal oli kohus New Orleans'is. Sellist kadalippu ja julgeolekukontrolli ei ole ma enne labi teinud, et paaseda kohtumajja. See oli rangem kui lennujaamas!! Mul mees ytles kohe, et peab olema mingi raske kohtulugu kasil. Varsti nagimegi telekaameraid koridoris. Kohturuumis oli hulga politseinikke, kohtupingis oli palju vange. See oli yks mootorratturite gang, neid oli palju ka kohtusaalis kuulamas-vaatamas. Koik yhtemoodi vormis. See paev kohtus oli toeliselt huvitav !!! Advokaatide esinemised, kohtuniku kommentaarid... Yks mu mehe sober ( ka advokaat) ytles mulle, et talle meenutab mu mees sellist suursugust rahulikku lovi, kes monuleb paikese kaes ja naudiskleb. Aga kui tal on vaja kaitsta oma kliente, on ta vaga agressiivne ja ryndab armutult! Kui lopuks see craziness seal labi sai, siis oli Johnny sober meiel soovitanud yhte itaalia restorani einestamiseks ( ta ise on itaallane!!!). See oli sellise koha peal, et ise poleks selle pealegi tulnud, et sealkandis voib midagi nii head ja hubast ja suursugust olla. See oli nagu vanas toostusrajoonis oma asukohalt ja kant ei olnud yldsegi paljulubav. Aga mis meid ees ootas, oli absoluutne shokk - nii ilus koht, nii hea kook, uskumatu teenindus. Enamus inimesed olid laua reserveerinud ja naha, et kylastavad seda restorani tihti. Mina soin vasikaliha kyyslaugukartulipudruga, mees mingit peent kala. Tore paev oli!! Neljapaeval, 5.veebruaril oli mees pika paeva kohtus, mina office'is. Ei olnud meil kummalgi aega isegi lounasoogiks. Aga see oli OK, sest ohtu lubas tulla huvitav. Mees tuli peale kohust ja vottis mu peale ja kella 7-ks ohtul pidime olema Baton Rouge'is ( meie osariigi pealinn, 20 minutit soita). Seal oli heategevusohtusook alllinnas asuvas yhes teatri valisrodul, 4.korrus. Vaade oli vorratu, yhe pileti hind oli 100$. Kogu yrituse raha laks uuele ehitatavale soltlaste meditsiinilisele keskusele ( alkohol, narkomaania). Kohal oli linnapea ja palju linna edukaid inimesi, huvitav rahvas oli. Kohal olid Louisiana 25 parima restorani sheffkokad oma loominguga, seda menyyd on raske kirjeldada. Mina proovisin spinati-austrisuppi, lihapalle kohvikastmes - esmakordne kogemus mulle, aga vaga head olid! Ohtu lopuks toimus oksjon, sponsorid olid toonud hulga asju alates spordivoistluste piletitest, maalidest, reisidest ja tuhat muud asja. Mu mees voitis oksjoniga aasta kohvivarud!!! Nii tulime koju kova ja luksusliku kohutaiega ja 52 paki poolekilose kohviga!!!! Auto lohnas kui kohvipood!!!! Koju joudsime puruvasinuna sydaooks. Reedel, 6.veebruaril taas toole. See on alati nii, et kui arvad, et on lyhike kohtupaev ( s.t. mul lyhike toopaev), siis praktikas kujuneb see valja vastupidiselt. Kuna saime suhthilja koju ja isa on meie hooldada-toita igal ohtul, siis votsime ta peale ja soitsime yhte restorani sooma. Hetkeks unustasin, et on selline majanduslangus!!! Jargneva tunni jooksul oli restoran puupysti tais!!! Isa tuli veel hiljem meile kohvi jooma. ja midagi lobusat.... Lugesin kohalikku lehte ohtul ja seal on yks lehekylg tais kuulutusi kihlumistest ja abiellumistest. Seal oli yks kuulutus, kus 70-aastased daam ja vanaharra teatasid nende abiellumisest, pulmapeo ajast ja kohast. Ja kuulutuse lopp oli selline : mesinadalate asukoht saladus!!! Laupaeva, 7.veebruari hommikul votsime isa peale ja soitsime Baton Rouge'i turule. Turg siin on absoluutselt midagi muud kui kodus Tallinnas. Seda on alllinnas yks vaike kinnine tanav ja see on ainult laupaeviti kella 8-12. Ja myygil kohalike farmide toodang,taimed, ei mingeid lihatooteid. Mina ostan sealt tavaliselt pappkastiga maasikaid, piima ja koort, tomateid. Seal on ka mitmeid vaikseid soogikohti, seal toimuvad kohalike esinemised, kokandusshowd. Isale meeldib seal nautida hommikusooki, muusikat kuulata. Peale seda olin mina manikyyris-pedikyyris ja ylejaanud paeva nautisime kodus. Homme peaks Siim tulema ohtupoolikul, ei ole teda nainud juba monda aega. Mu jaoks on see piinav, et ei nae poisse nii tihti kui tahaks. Siim tootab 6 paeva nadalas ja yritab pyhapaeva magada-puhata, Sven-Indrek Eestis. Koigest saan aru, aga arusaamine ei pane paremini tundma. Ja nemad on veel liialt noored, et aru saada minu tunnetest, et mida tahendab mulle koosoldud aeg ja mida tahendab lahusolek, kuidas mojub mulle valesti voi vale tooniga oeldud lause. Kuidas iga kylaskaik ja telefonikone roomu teeb. Need tunded voimenduvad kodust kaugel olles. Koik need arusaamised tulevad ajaga. Olen lopmata tanulik oma emale, kes ei ole mulle kunagi ette heitnud Eestist lahkumist. Ja ei ole mul hommikut, kus ma talle ei helista. Ei ole yhtegi ta soovi, mida ma ei taida. Ei ole motetki, et ma ei tule koju vahemalt kord aastas. Ja vaatamata sellele, et olen enda arust teinud koik ja rohkemgi veel, mis minu voimuses, et emal oleks hea elu..... siis ikka on mul need syytundehetked, et ei saa taga koos olla niipalju kui sooviks. Ja ei saa olla taga, kui tal on paha olla voi kui tal on raske paev voi.... Aga teen ka edaspidi, mis suudan, et ta paevad oleks roomsad ja ta elu nauditav. Imetlen oma meest, kes oma vanemate eest hoolitseb. Kuidas ta ohtust ohtusse( olenemata, kui vasinud ta on) kokkab isa lemmiktoite, kuidas ta vaatab saateid ja filme, mis isale meeldivad ja koike seda teeb ta naeratusega naol.
Yritasin ikka alul iga 3-4 paeva tagant kirjutada, aga ikka venib natuke pikemaks see vahemik. Kuigi ma ju ametlikult tool ei kai, on mu elu rohkem kui kiire. Ja ikka alustan sealt, kus eelmine kord pooleli jain. Teisipaeva, 3.veebruari olin kodune. Aina rohkem ja rohkem ma naudin neid paevi!!! Mees oli pika paeva kohtus, nii toimetasin omaette. Mu kallis minia Kristie koos mu silmaroomu Madisoniga joudis Eestisse, lennud laksid neil koik sujuvalt ja ka kohvrid olid kohal. Ja veel... mu mees ostis meile piletid ERSO kontserdile 11.martsil, mis toimub Panama City's, Floridas. See on meist 6 tunni autosoidu kaugusel. Mees peab oma 2 paeva kohtuasjad ymber mangima teistele kuupaevadele ( selleks on vaja nii prokurori kui kliendi nousolekuid, see nouab hulga tahtajalist paberiajamist - nii et olen talle vaga tanulik). Vaatasin mangukava, see tundub huvitav. Saal oli juba nyyd praktiliselt vala myydud!! Helistasin Merikesele Miami'sse, nemad soidavad Ft.Laudardale'i kontserdile. Ei tule ju tihti Eesti muusikuid siia, nii tuleb juhust kasutada!!! Ja teadmiseks... ERSO direktor on ju poiste onu Andres Siitan. Temaga kohtume enne kontserti. Kolmapaeva, 4.veebruari hommikul startisime mehega varakult - tal oli kohus New Orleans'is. Sellist kadalippu ja julgeolekukontrolli ei ole ma enne labi teinud, et paaseda kohtumajja. See oli rangem kui lennujaamas!! Mul mees ytles kohe, et peab olema mingi raske kohtulugu kasil. Varsti nagimegi telekaameraid koridoris. Kohturuumis oli hulga politseinikke, kohtupingis oli palju vange. See oli yks mootorratturite gang, neid oli palju ka kohtusaalis kuulamas-vaatamas. Koik yhtemoodi vormis. See paev kohtus oli toeliselt huvitav !!! Advokaatide esinemised, kohtuniku kommentaarid... Yks mu mehe sober ( ka advokaat) ytles mulle, et talle meenutab mu mees sellist suursugust rahulikku lovi, kes monuleb paikese kaes ja naudiskleb. Aga kui tal on vaja kaitsta oma kliente, on ta vaga agressiivne ja ryndab armutult! Kui lopuks see craziness seal labi sai, siis oli Johnny sober meiel soovitanud yhte itaalia restorani einestamiseks ( ta ise on itaallane!!!). See oli sellise koha peal, et ise poleks selle pealegi tulnud, et sealkandis voib midagi nii head ja hubast ja suursugust olla. See oli nagu vanas toostusrajoonis oma asukohalt ja kant ei olnud yldsegi paljulubav. Aga mis meid ees ootas, oli absoluutne shokk - nii ilus koht, nii hea kook, uskumatu teenindus. Enamus inimesed olid laua reserveerinud ja naha, et kylastavad seda restorani tihti. Mina soin vasikaliha kyyslaugukartulipudruga, mees mingit peent kala. Tore paev oli!! Neljapaeval, 5.veebruaril oli mees pika paeva kohtus, mina office'is. Ei olnud meil kummalgi aega isegi lounasoogiks. Aga see oli OK, sest ohtu lubas tulla huvitav. Mees tuli peale kohust ja vottis mu peale ja kella 7-ks ohtul pidime olema Baton Rouge'is ( meie osariigi pealinn, 20 minutit soita). Seal oli heategevusohtusook alllinnas asuvas yhes teatri valisrodul, 4.korrus. Vaade oli vorratu, yhe pileti hind oli 100$. Kogu yrituse raha laks uuele ehitatavale soltlaste meditsiinilisele keskusele ( alkohol, narkomaania). Kohal oli linnapea ja palju linna edukaid inimesi, huvitav rahvas oli. Kohal olid Louisiana 25 parima restorani sheffkokad oma loominguga, seda menyyd on raske kirjeldada. Mina proovisin spinati-austrisuppi, lihapalle kohvikastmes - esmakordne kogemus mulle, aga vaga head olid! Ohtu lopuks toimus oksjon, sponsorid olid toonud hulga asju alates spordivoistluste piletitest, maalidest, reisidest ja tuhat muud asja. Mu mees voitis oksjoniga aasta kohvivarud!!! Nii tulime koju kova ja luksusliku kohutaiega ja 52 paki poolekilose kohviga!!!! Auto lohnas kui kohvipood!!!! Koju joudsime puruvasinuna sydaooks. Reedel, 6.veebruaril taas toole. See on alati nii, et kui arvad, et on lyhike kohtupaev ( s.t. mul lyhike toopaev), siis praktikas kujuneb see valja vastupidiselt. Kuna saime suhthilja koju ja isa on meie hooldada-toita igal ohtul, siis votsime ta peale ja soitsime yhte restorani sooma. Hetkeks unustasin, et on selline majanduslangus!!! Jargneva tunni jooksul oli restoran puupysti tais!!! Isa tuli veel hiljem meile kohvi jooma. ja midagi lobusat.... Lugesin kohalikku lehte ohtul ja seal on yks lehekylg tais kuulutusi kihlumistest ja abiellumistest. Seal oli yks kuulutus, kus 70-aastased daam ja vanaharra teatasid nende abiellumisest, pulmapeo ajast ja kohast. Ja kuulutuse lopp oli selline : mesinadalate asukoht saladus!!! Laupaeva, 7.veebruari hommikul votsime isa peale ja soitsime Baton Rouge'i turule. Turg siin on absoluutselt midagi muud kui kodus Tallinnas. Seda on alllinnas yks vaike kinnine tanav ja see on ainult laupaeviti kella 8-12. Ja myygil kohalike farmide toodang,taimed, ei mingeid lihatooteid. Mina ostan sealt tavaliselt pappkastiga maasikaid, piima ja koort, tomateid. Seal on ka mitmeid vaikseid soogikohti, seal toimuvad kohalike esinemised, kokandusshowd. Isale meeldib seal nautida hommikusooki, muusikat kuulata. Peale seda olin mina manikyyris-pedikyyris ja ylejaanud paeva nautisime kodus. Homme peaks Siim tulema ohtupoolikul, ei ole teda nainud juba monda aega. Mu jaoks on see piinav, et ei nae poisse nii tihti kui tahaks. Siim tootab 6 paeva nadalas ja yritab pyhapaeva magada-puhata, Sven-Indrek Eestis. Koigest saan aru, aga arusaamine ei pane paremini tundma. Ja nemad on veel liialt noored, et aru saada minu tunnetest, et mida tahendab mulle koosoldud aeg ja mida tahendab lahusolek, kuidas mojub mulle valesti voi vale tooniga oeldud lause. Kuidas iga kylaskaik ja telefonikone roomu teeb. Need tunded voimenduvad kodust kaugel olles. Koik need arusaamised tulevad ajaga. Olen lopmata tanulik oma emale, kes ei ole mulle kunagi ette heitnud Eestist lahkumist. Ja ei ole mul hommikut, kus ma talle ei helista. Ei ole yhtegi ta soovi, mida ma ei taida. Ei ole motetki, et ma ei tule koju vahemalt kord aastas. Ja vaatamata sellele, et olen enda arust teinud koik ja rohkemgi veel, mis minu voimuses, et emal oleks hea elu..... siis ikka on mul need syytundehetked, et ei saa taga koos olla niipalju kui sooviks. Ja ei saa olla taga, kui tal on paha olla voi kui tal on raske paev voi.... Aga teen ka edaspidi, mis suudan, et ta paevad oleks roomsad ja ta elu nauditav. Imetlen oma meest, kes oma vanemate eest hoolitseb. Kuidas ta ohtust ohtusse( olenemata, kui vasinud ta on) kokkab isa lemmiktoite, kuidas ta vaatab saateid ja filme, mis isale meeldivad ja koike seda teeb ta naeratusega naol.
Monday, February 2, 2009
ONGI VEEBRUAR JUBA!!!!
Jaanuari viimased paevad olid meil taas kodust eemal. Neljapaeval, 29.jaanuaril laks mees hommikul kohtusse, mina juuksurisse. Koju tulles panin viimased asjad kotti ja lounal istusime autosse - soitsime Mississipi osariigi teise otsa, Tunica linna. Veel aastaid tagasi oli see ala ainult puuvillapoldude all, nyyd on seal absoluutne kasiinode rajoon. Koikvoimalikud firmad esindatud seal. Tanu kasiinodele on teed vaga head. Kasiinodel on koigil oma hotell, soogikohad. See oli meie ohtu kahele. Reede hommikul soitsime Memphis'sse. Siin on hotellides check-in kell 3 paeval, aga oneks oli me ruum juba vaba ja koristatud. Mees oli votnud meile stuudiokorteri tyypi toa, vaga monus oli. Hotell oli absoluutselt tais nagu paljud sealsed. Pohjuseks ilma elektrita pered Arkansase ehk korvalosariigist. See jaatorm on jatnud poolteist peret ilma elektrita 3-s osariigis!! Ka Johnny vanim tytar oli ilma elektrita 5 paeva, aga paljudel tuleb oodata 2-3 nadalat elektri tagasisaamiseni! Kui olime end sisse sattinud, soitsime Johnny eks-naise juurde ja votsime peale ta keskmise tytre Toni. Koigepealt kaisime tydruku soovil soomas mehhiko restoranis. Ja siis veetsime mitu tundi lihtsalt lobisedes meie hotellitoas. Ohtul kella 6-ks pidime tydruku viima ta venna juurde , kus toimus yllatus "baby shower" ta auks. Koigepealt infoks - Johnny eksnaisel oli ta esimesest abielust poeg ja tytar. Poeg on lopmata tubli hambaarst, 31-aastane, vaga usklik ja gay; tytar on 29-aastane ja ka praegu rase teise lapsega. Ok... baby shower korraldatakse kas pere voi soprade poolt tulevasele emale moni nadal enne lapse syndi. Osa votavad naissoost pereliikmed ja sobrannad. Soogid-joogid, kingid tulevasele emale. Tonile sai kingitud moned riided, aga enamuses oli raha ymbrikutes. Ta synnitab Memphises ja jaab sinna 6-ks nadalaks, siis lendab lapsega oma elukaaslase juurde Alaskale, kus saab olema ta uus kodu. Kuna Alaskale on peaaegu voimatu midagi transportida ja isegi interneti kaudu tellides paljud firmad ytlevad - saadetised igale poole v.a. Alaskale, siis oli raha ainus voimalik kink. Tore ohtu oli. Laupaeval, 31.jaanuari hommikul tulid koik 3 tydrukut meile hotelli, lobisesime. Lounaks valisid nad yhe vaga hea hiina bistroo. Ohtupoolikul soitsime ohtuks Arkansase osariigis asuvasse uhkesse kompleksi, kus toimuvad koerte voiduajamised!! Minu jaoks oli see esimene kord seda oma silmaga naha!!! Istusime koige luksuslikumas osas selles kompleksis. Tellisime soogid-joogid ja laks ennustamiseks lahti!!! Koik olid hurdad, "liikuv janes " traadil oli nende tagaaetav. Oli ikka lobus vaatepilt, eriti, kurvides!! Panime mitme ennustusega paris kymnesse, nii et oli veel rohkem lobus seda voiduajamist vaadata. Pyhapaeva hommikul tousime varakult. Meil on olnud mehega traditsioon meie suhte algusaegadest, et kodust valjas ja reisides teeb tema hommikuti kohvi. Ma ei tea miks, aga teise tehtud kohvi tundub alati parem!!
Ja siis see tyytu 6 tundi autosoitu koduni! Kodus sai kohe telekas avatud, sest oli ju ameerika spordis aasta suurpaev - ameerika jalgpalli meistritiitli mang!!! Esmaspaeva, 2.veebruari veetsin kodus ja nautisin taie rinnaga - pesupesemine, kokkamine. Kaisin ainult niipalju valjas, kui kaisime mehega syya ostmas. Tegin eestiparast loomaliha ahjus, puljongit. Tana sai mu mehe vanim tytar Felicia 29-aastaseks. Ja mu kallis minia Kristie koos mu silmaroomu Madisoniga reisis tana Eesti poole, Sven on juba seal. Mul tuleb veel 3 kuud oodata.... Ja veel... majandus siinmail naitab allaminekut igal alal. Tana arutati, et tuleks posti laialivedamist vahendada 6 paeva asemel 5-le. Ja koondamiste infost ei ole paasenud ykski uudistesaade!!
Ja siis see tyytu 6 tundi autosoitu koduni! Kodus sai kohe telekas avatud, sest oli ju ameerika spordis aasta suurpaev - ameerika jalgpalli meistritiitli mang!!! Esmaspaeva, 2.veebruari veetsin kodus ja nautisin taie rinnaga - pesupesemine, kokkamine. Kaisin ainult niipalju valjas, kui kaisime mehega syya ostmas. Tegin eestiparast loomaliha ahjus, puljongit. Tana sai mu mehe vanim tytar Felicia 29-aastaseks. Ja mu kallis minia Kristie koos mu silmaroomu Madisoniga reisis tana Eesti poole, Sven on juba seal. Mul tuleb veel 3 kuud oodata.... Ja veel... majandus siinmail naitab allaminekut igal alal. Tana arutati, et tuleks posti laialivedamist vahendada 6 paeva asemel 5-le. Ja koondamiste infost ei ole paasenud ykski uudistesaade!!
Subscribe to:
Comments (Atom)
