28.jaanuar 2009

HI!!!
Esimene kuu sellest uuest aastast on praktiliselt labi!!! Pyhapaev, 25.jaanuar. Sel paeval moodus 10 aastat mu kadunud abikaasa Gerald'i surmast. Seda paeva suudan meenutada vaid oudusega. Ma ei usu, et oleks voimalik unustada momenti, kui koputusele jargnedes ukse avasin ja 2 politseinikku ukse taga seisid. Ja kui nad palusid mul istuda ja votsid valja Geraldi rahakoti ja juhiload - kysides, kas ma tunnen seda meest. Minu positiivsele aratundmisele jargnes shokiuudis - mu mees sai paar tundi tagasi surma liiklusonnetuses. Purjus naine tegi lausotsasoidu, sai ka ise surma. Nii Sven kui Siim , kes sel hetkel olid 19- ja 12-aastased, olid ka kodus sel hetkel. Raske on kirjeldada, kuidas maailm kukub kokku yhe hetkega..... Jargnes ajajark, mille kirjeldamise parem jatan endale. 6 kuud ei magamist, minimaalne soomine, lihtsalt pyydsin funktsioneerida, olla poiste silmis tubli, magamistoa 4 seina olid tunnistajaks toelisele valule. Lisaks koigele tuli meil otsustada - kas tulla tagasi Eestisse voi jaada sinna ja yritada hakkama saada. Oma siiajaamise otsust ei ole pidanud kahetsema! Niipalju selle paeva meenutustest. Esmaspaeval, 26.jaanuaril olin kodune - kiirkullerifirma pidi tooma mu piletid Eestisse. Ilm on taas imeilus, 2o kraadi sooja. Tegin endale Manni mannavahupulbrist mannakreemi ja olin ylionnelik - nii hea oli!!!! Teisipaeva olin tool. Homme, kolmapaeval on mees kohtus ja siis soidame New Orleans'i. Nimelt laheme vaatama NBA korvpallimangu, meie osariigi New Orleans'i Hornets ja Denveri meeskonna vahel. Neljapaeval soidame 4 paevaks Memphis'sse - koik mu mehe 3 tydrukut on seal. Koigest kirjutan oma jargmises postituses. Ja veel - reedel, 30.jaanuaril saab mu isa 80-aastaseks. Palju onne, isa!!!!!!

LAUPAEV, 24.JAANUAR 2009

Yks vaga busy nadal taas selja taga! Teisipaev, 20.jaanuar oli paev, mis jaab meelde vaga paljudele. Nimelt meie 44.presidendi ametisse sisseonnistamine. Mina olin hommikul tool ja kuna on meil office'is TV, siis sattisin end Johnny tuppa. Ei tahtnud kohe mitte sellest momendist ilma jaada. Ka teinse sekretar yhines minuga. Oli ikka voimas vaatepilt!! Ja vaatamata meeletutele rahvamassidele, ei olnud Washingtonis mitte yhtegi arreteerimist! Koju tulles vaatasin sydaooni koikvoimalikke pidustusi ja balle, kuhu me uus president sammud seadis. Siinmail on palju ootusi ja lootusi tal. Arvestades Ameerika praegust olukorda, saab tal olema yliraske panna seda suurt maad paremuse poole liikuma. Aga lootma peab!!! Kolmapaeval startisime vaga vara, enne 7 hommikul. Koigepealt soitsime ( poolteist tundi) Houma'sse, kus Johnnyl yks kohtulugu kasil. Sel paeval oli kohtusse toodud eriti palju vange, stseen oli huvitav. Sealt soitsime edasi tunnikese Gretna linna, mis on yks New Orleans'i eeslinnadest. Seal oli tal paeva teine kohus. Lopuks saime aega hilise louna jaoks ja kojusoit. Niikui koju saime, ootas meid isa - ta ootas oma ohtusooki. Ohtul istusin arvuti taha ja otsustasin ara osta oma EEstisse soidu piletid. Tulen koju 13.mail ja lahkun oma synnipaeval, 11.juunil. Neljapaeva, 22.jaanuari hommikul mina juuksurisse, mees toole. Kui koju tulin, tundsin end kuidagi vaga horedalt. Ja jama ei lasknud end kaua oodata!! Lyhidalt - kogu jargneva paeva kas oksendasin voi magasin!!!! Ei tea, mis viirus must yle kais. Samal ajal tegid toomehed aias tood - nimelt laia konniteed keset hoovi asuvast parkimisplatsist kuni me tagaukseni. See saab tegema isa meiletulemise palju kergemaks - tal oli vaga raske oma jalutusraamiga mooda muru meie majani tulla. Naersin mehele - me maja on nyyd nagu invamaja, kui ta vanaks jaab - on maja selleks valmis!!! Ja veel.... tana poles kyynal mu kalli sobranna Ylle Karu jaoks, kes oleks saanud 49-aastaseks ja kes hukkus "Estonia" tragoodias. Uskumatu, et sellest niipalju aastaid moodas on. Reedel, 23.jaanuaril olin paeval kodune ja nautisin tennist ja ajakirjade lugemist. Ohtul votsime isa peale ja soitsime Johnny ristipoja korvpallimangu vaatama. Viskasime isa koju peale mangu ja siis viis mu mees mind ohtust sooma ja siis kasiinosse. Laupaeva hommikul taas isa varakult peale ja soitsime Baton Rouge'i turule. Seal on ka vaga head toitlustuskohad ja nii soime ka hommikust seal. Kaisime veel hulgilaos ja koju. Kuskil pealelounasel ajal tuli meile kylla Johnny taditytar ( isa oetytar)New Orleans'ist oma mehega. Oli monus kohtumine ja Johnny isa oli vaga onnelik taaskohtumise yle. Johnny tadi ehk isaode suri eelmisel aastal ja see daam on ta ainuke laps. Pean tunnistama - mina olin see, kes otsis ta aaadressi ja telefonid, helistas ja informeeris isa olukorrast. Isa room oli mu ponnistust vaart!!! Ohtul vaatasin taas vaga haid tennisemange Austraaliast.

19.JAANUAR 2009

TERE!!!!Nadalavahetus oli teguderohke. Reede, 16.jaanuari hommikul toole, mees kohtusse. Kui Johnny lopetas, soitis ta office'isse, vottis mu peale ja soitsime Baton Rouge'i. Koigepealt kohtusime yhe ta kliendiga - ylikooli tudengiga, kes oli purjuspai autosoiduga vahele jaanud. Poisi isa oli teises osariigis advokaat ja soovis naha filmi poja arreteerimisest. Kui see labi, viis mu mees yhte vaga ilusasse sushi restorani, nimi Tsunami. See asub kesklinnas 6.korrusel, vaatega Mississipile. Joime jasmiini teed, soime misou suppi, Johnny soi sushit, mina piirdusin terijaki kanaga, loomulikult praetud jaatis magustoiduks. Sealt laksime paar korrust allapoole manship teatrisse. Mees oli ostnud piletid kella 5-sele meelelahutusetendusele -kontserdile " 3 kylatenorit". Need olid 3 tadi-onupoega, kes parit Alabama osariigist, vaikelinnast, aga haaled olid nagu 3-l kuulsal tenoril!!! Uskumatud haaled! Ja siis laksime veel kasiinosse, koju saime sydaooks. Laupaeva hommikul oli paar uut klienti soovinud Johnnyga kohtuda. Siis rutuga koju, supp keema ja kell 1 paeval tulid Kristie-Madison. Kristie sobrannad elavad Baton Rouge'is ja nii tal oli tydrukute paev. Praktiliselt ajasin talle peale, et t a laheks, sest me tahtsime Madisoni hoida!!! Lahevad nad ju ka 2 nadala parast EEstisse ja siis tuleb piisavalt pikk vahe neid mitte naha. Kristie araminekuks laksime teise tuppa ja nii sai ema kohalolek unustatud! Ta on vorratult hea laps, mangib ja lobiseb. Saab eesti keelest aru, moned sonad tulevad ka eesti keeles. Vanaema on yks neist, ka prillid on tuttav sona talle. Johnny isa oli ka meiega, imestas ka, kui hea voib yks laps olla. Ja muuseas... Madisonile maitses ka mu ema saadetud johvikasefiir ja ohukesed piparkoogid. Johnny naudib kahe suupoolega Trulla marmelaadi. Pyhapaeva hommmikul tuli Kristie lapsele jarele, veetsime veel aega lobisedes. Teadmine, et ka tema laheb EEstisse, tegi mind vaheke kadedaks ja koduigatsus muutus veel suuremaks. Pyhapaev moodus jalgpalli vaadates ja loogastudes. Esmaspaev, 19.veebruar - siin pyha, Martin Luther King Day. See tahendab - pangad, koolid, postkontorid, kohtud on kinni. Sel aastal on selle paeva tahistamine tavaparasest suurem ja uhkem, mis seotud esimese mustanahalise presidendi ametisse vannutamisega teisipaeval. Tana lounaks olid mul toita nii Johnny ema kui isa, mehel olid advokaatidega kohtumised. Tegime veel poereisi. Isa oli taas meiega ohtul, Johnny vaatas mingit vana westerni temaga. Mina nautisin tennist - jargmised 2 nadalat on ju Australian Open tennises. Ja pidasin pika, rohkem kui tunnise kone maha Pillega, siis Merikesega Miamist. Pean ju hoidma oma eesti keelt vormis!!!!

LOUISIANAST

TERE!!!!

See on olnud vaga busy nadal. Esmaspaeva hommikuks oli Louisianasse joudnud nn.kylmalaine, see tuleb seekord Kanadast. Ja koik ilmaennustused naitavad, et paar ood saab olema lausa alla nulli moned kraadid. Ilmateade ytles "hard freeze", mis on selle kandi jaoks arusaamatu termin!!! See on ainult oositi, paeval on ilus paikesepaisteline jahe ilm. Mina naudin! Laksin esmaspaeva hommikul toole ja office'is ootas ees ebameeldiv yllatus - nimelt mingi veepump poles labi ja nii olime ilma veeta . Ja WC kasutamiseta!!! Ja kuna ruumid olid 2,5 paeva kasutamata nadalalopul, siis oli ka kylm. Kurtsin bossile ( oma mehele) ebainimlike tootingimuste yle. Ohhh... kas olen kirjutanud, et saime Johnnyga ametliku kutse Barack Obama ametisse onnistamise tseremooniale. Mu mees toetas teda kampaania ajal, saates interneti kaudu raha. ( ta ytles, et see oli ta elus esimene kord, kui ta soovis kedagi toetada. ). Kahjuks ei saa minna, sest Washingtoni lahiymbruseski ei ole hotellikohti ja ei ole ka lennupileteid. Eks nyyd raamin ara malestuseks ja paneme seinale. Teisipaeval, 13.jaanauril kaisin hommikul juuksuris. Mees tuli jargi ja soitsime Baton Rouge'i lounale - tal oli vastupandamatu sushi isu. Sealt toole klientide vastuvotule. Ohtul mees hakkas raakima, kuidas tal niiii eesti kotlettide isu peal!! Mis siis yle jai, hakaksin aga kotlette kypsetama. See on mehe lemmiktoit eesti koogist. Kolmapaeva , 14.jaanuari hommik oli mul kodus toimetamiseks. Pesumasin ja pliit - koik olid tules!!! Meil on igal argipaeva hommikul yhel kanalil jutusaade, kus 5 erinevas vanuses ja erineva taustaga naist arutavad paevakajalisi syndmusi, alati on saates kylalisteks tuntud inimesed. Tana oli kylas Paul McCartney. Ta on ju ajaloo edukaim muusik. Huvitav oli teda kuulata, aga minu jaoks parim oli ta laulmine - ta lopetas saate mu lemmiklauluga labi aegade " Yesterday". Kaisin moni aasta tagasi ta kontserdil poistega ja pean ytlema, et see on olnud yks mu parimaid kontserdielamusi. Peale lounat taas office'sse. Ohtul pidime ka isa toitma. Ta on ikka vaga noudlik. Ka piima pean soojendama enne, kui kohvi peale panen, muidu pidi ara jahutama. Soogi poolest on suisa raske, ta on nii valiv. Tana ohtul oli telekas pikk vaidlus, sistuatsioon selline. Nimelt yhes osariigis voeti laps perest ara riigi hoole alla, sest vanemad olid pannud lapsele nimeks Adolf Hitler. Kodu oli koikvoimalikke natsi memorobiiliat tais. Pere pyyab vaita, et Ameerika on vaba maa, paned sellise nime nagu tahad. Lastekaitse ytleb, et see on lapse ohtu panemine. Eks nae, mis tuleb. Kaubandus on juba tais punaseid sydamekesi ja koivoimalikku muud butafooriat, ikka punast. On ju jargmine pyhademoodi tahtpaev Sobrapaev veebruaris. Neljapaeva, 15.jaanuari hommikul toole, mees kohtusse. Kui toopaev labi, laksime linna parimasse kondiitriarisse, et osta moned siinsed maiustused . Oli ju mul ohtul tulemas auvaarne seltskond mu koju!!!! Nimelt 13 eestlast!!!!! Koigepealt saime nendega kokku Baton Rouge'is , kohalikus restoranis "BOUTIN'S". See on restoran, kus igal ohtul elav cajun muusika, toit on koik louisianalik. Johnny tellis eelroaks koigile vaagna erinevate asjadega ( k.a. alligaator). ta tellis veel 2 huvitavat asja, aga meie ettekandja oli tool kolmandat paeva ja nii jaid need tal kuidagi 2 silma vahele. Vaeseke sai veel teisegi yllatuse-shoki osaliseks - yks noor daammeie lauast kysis kuuma teed, ettekandja ei saanud kohe aru , mida soovitakse!!! Raske oli tal ka uskuda, et jaad ei ole vaja panna karastusjookidesse!!Toit oli hea, seltskond veel parem - kahju oli ainult, et sel ohtul ei olnud kohalikke tantsijaid. Kui kohud tais, soitsime koik meie koju!!! Sellist eestlaste kontsentratsiooni yhel ruutmeetril ei olnud mu maja enne nainud!!! Raske kui mitte voimatu on kirjeldada, kui hea tunne oli ja on, kui kodus saab raakida eesti keelt, kui mul on eestlased kylas. Usun, et sellest tundest saavad aru need, kes samas olukorras. Mu mehel oli hirm, et see toob mulle meeletu koduigatsuse, aga kodu tuli ju koju!!! Ja selle kylma, meie jaoks uskumatult kylma ilma, pidid ju ka eestlased endaga kaasa tooma!!! ( vahemalt nii motleb mu siinne pere). 2 ood saab lausa olema alla nulli!! Paeval on jahe paiksepaisteline ilm. Lootus on, et jargmine nadal laheb taas soojaks. Tana ohtuks on mu mehel plaanid meile kahele, aga sellest juba jargmises postituses.

PYHAPAEV, 12. JAANUAR 2009

Terve nadal on nii kaest ara libisenud, et pole saanud kordagi kirjutada. Ja koige kurvem on, et pole midagi ette naidata, mis seele ajaga tehtud!! Esmaspaevast kolmapaevani olin yle pika aja kodune. Tegelesin vaga proosaliste asjadega - votsin maha koik jouludekoratsioonid, kuusepuu. Ja nii toimetades kraamisin sahtleid ja koivoimalikke nurki. Ja vahepeale soogitegemist. Teisipaeval oli meil kodus ka torumees, kraanikausi alt koogid tilkus vesi. Neljapaeval olin pika paeva tool, mehel hullumeelne kohtupaev. Reede hommikul laksin mehega kaasa dermatoloogi juurde. Ta on muidu vaga rahulik inimene, aga arsti ooteruumis - kui on yks inimene ees, nii ta lahkub. Nii pean valvama, et t a jalga ei lase!!!! Aga kodus toimetas sel ajal teenijanna ! Mees otsustas, et mehhiklannast teenija voib maja koristada. Seesama noor daam koristab ka Johnny mitmel oel. Kaisin veel manikyyris - lopuks leidsin koha, kus siin tehakse ka geelikyyni.. Siis mehega louna liibanoni restoranis ja siis office'isse - hulga kohtumisi klientidega. Peale tood Baton Rouge'i vennapoja korvpallimangu vaatama. Ja paris ohtul laksime veel kasiinosse. Laupaeva, 11.jaanuari hommikul votsime isa ka peale ja soitsime Baton Rouge;i . Esialgu turule, siis hulgilattu. Ja veel rida vajalikke asjatoimetusi. Ja ohtul taas Johnny isaga. Ta on 88-aastane ja taastub peale vaga rasket ajuoperatsiooni. Ta kaib selle spets.raami najal. Treppiastmetest astumine ( isegi paari saamu tegemine) on tal nagu maeyletamine, toolidest pystisaamine on raske ja vajab abi. Oleme pannud kasipuud igale poole ta jaoks. Ta on erakordselt valiv, mis puudutab sooke. Nii teeb mu mees talle igal ohtul mingi eri mehhiko roa, mis talle meeldib. Ta tuleb meile, kui me koju saame ( kuskil 5 ajal) ja viime ta koju kuskil 9-10 ajal ohtul. Ja nii igal ohtul. Ta on ka suur maiasmokk, nii et yritan kypsetada ta jaoks. Kuna elame yhe krundi peal, siis oleme koige lahemal vanematele. Ema on 83 ja kyllalt noudlik daam. Niikui midagi vajab, nii mu telefon heliseb. Selleparast libisebki meil aeg kaest. Anname endale aru, et nad on eakad ja aeg nendega on vaga vaartuslik. Mul on mure mehe parast, kellel ei ole yhtki minutit taastumise aega, omaette olemise aega. Pyhapaeval oli meil suhtjahe ilm. Tegin lounaks kohe eesti moodi kanasuppi. Lounaks tulid siia Siim ja ta girlfriend Jennifer. Mees jai koju uurimistood tegema, mina viisin lapsed sooma, kaisime shoppingul. Hiljem Siim sattis mul kodus moned asjad ara, joime kohvi ja soime kooki. Noored soitsid koju ohtul hilja. Ja veel... Sven on juba Eestis, lendas kolmpaeval. Ka mina uurin iga paev neid saite, kust pileteid osta. Plaanin koju tulla mai teisel poolel kuuks ajaks. Muidugi kui miskit katastroofilist vahele ei tule.... Ja veel... lugesin, et Eestis tuleb telekas uus seriaal "Huulepulgadzungel". Siin pani see vastu ainult yhe hooaja, siis tyhistati. Ja film"Mamma Mia" lykkas vaadatavuselt "Titanic'u"!!! mamma Miat on vaadanud 103,4 miljonit inimest!!

AASTA 2009 ON SIIN!!!!!

Wowww, ongi 2009. Loodan, et see toob kaasa ainult positiivseid emotsioone! 31.detsember ehk vana-aastaohtu moodus meil vaga rahulikult. Kuigi oli me pulma-aastapaev, siis selle tahistamise olime teinud juba eelmisel paeval. Askeldasime kodus. Postiljon toi mulle palju roomu - seekord lisaks kaartidele sain ka paki Eestist!!! Ema oli mulle saatnud mu lemmikmaiustusi - Merekivikesi, Pralinee ja Kasekese kommi.Ja piparkooki ja tordipulbrit pakendis ( endine Juubelikook). Ja Siimule ta lemmikut - Geisha shokolaadi. Te ei oska arvata, kui hea meel mul oli!!! Kuskil kella 2 ajal saabus Sven perega. Nimelt esmakordselt jaeti meile laps hoida ja veel yleoo!!!!! Olime seda vaga tahtnud ja ise peale kainud. ( nad said minna sopradega vana aastat ara saatma teise linna). Noored lahkusid nii, et Madison seda silmapilku ei naeks ja nii laks see protseduur absoluutselt ilma draamata. Ja ohtu oli vaga monus ja nautisime mehega Madisoni seltskonda. Ta mangis ja toimetas, kallistas ja oli lihtsalt ylihea laps. Kui uni tuli, tuli mulle sylle, pani kaed ymber mu kaela ja pea olale. Panin ooriided selga ja pikali ja nii oligi ta unemaal. Ohtul oli ka Johnny isa meiega. Grillisime, vaatasime telekat. Isa ei suutnud yle 11 ohtul yleval olla, aga meie Johnnyga laksime sydaoosel rodule, avasime shampuse ja vaatasime tulevarki. Vahepeal tundus, et oleme lausa sojatandril, larm oli nii suur!!!! Neljapaeva, 1.jaanuari hommikul olin mina vara yleval. EI teadnud, kuidas laps reageerib , kui yles arkab - vooras koht ja vanemaid ei ole. Aga minu kartused osutusid koik asjatuks, laps arkas enne 8 hommikul ja heas tujus! Sven-Kristie tulid ka hommikul tagasi meile ja veetsid kohe mitu tundi. Vaatsime telekat ja olime laisud, tore paev oli. Paeva rikkus ara ebameeldiv yllatus..... yhel hetkel nagin, et koogi porand on marg. Ja kohe ikka vaga marg. Asja uurimisel selgus, et yks aravoolutoru kraanikausi all oli katki lainud. Tana ju pyha, koik kohad kinni, nii et noudepesemine peab ootama. JA helistas Johnny noorim tytar - teatas meile, et ka tema on rase!!!! Reede, 2.jaanuaril oli ainult yks kohus avatud ja just seal oli mu mehel kohus!!! Mina veetsin office'is need tunnid, olin andnud sekretarile vaba paeva. Meie kodulinnas ( Gonzales) toimus harukordne syndmus - nimelt onnistati sisse me uus linnapea ja uus politseiboss ( molemad rahva poolt valitud). Meie eelmine linnapea oli olnud ametis 23 aastat ja oli nii hea, et keegi isegi ei yritanud oma kandidaati pysti panna. Eelmisel aastal ta otsustas, et tahab hakata pensionariks ( ta on 56-aastane mees) ja nii jai see koht vakantseks. Politsei ylem oli olnud ametis 17 aastat ja ka tema otsustas nyyd elu nautima hakata. Tema asemele valiti mustanahaline mees, see on esmakordne linna ajaloos ja vordlemisi yllatav. Politseil siin linnas ei ole suurt tegemist , neil on suhtigav elu. Aga kui miskit ka koige vaiksemat juhtub, on nad koik kohal!!!! Laupaeva, 3.jaanuaril oli meil hommikupoolik broneeritud kohtumisteks klientidega office'is. Ei uskunud, et koik kohale tulevad, ikka nagu veel pyhadeaeg, aga tulid!!! Ilm oli ohtupoolikul vihmane ja tormine. Olime monusasti kodus ja vaatasime haid jalgpallimange. Ohtuks toime Johnny isa ka meie juurde, Johnny tegi talle mehhikoparase ohtusoogi. Pyhapaeva, 4.jaanuari hommikul oli meie kohustus isale hommikusook teha. Parast seda enda kohv ja varskete lehtede lugemine, siis autosse ja teele Lafayette'i poole Svenu-Kristie juurde. Siim tuli ka ja nii oli lounaks me vaike pere koos. Grill ja jalgpalli vaatamine monusas seltskonnas ja muidugi - Madison!!! Iga kord kui naeme, on ta juba midagi juurde oppinud. Katsume veel minna enne ta arasoitu EEstisse ( 2.veebruaril) teda vaatama. Sven lendab juba sel kolmapaeval. Iga kord laheb mu meel aina kurvemaks, kui nad ara lahevad. Teadmine, et ei saa istuda autosse ja neid naha, ei vaimusta mind. Aga miskit ei ole parata!!! Parisohtul vaatasin kodus uut saatesarja algust - "Superstars of dance". Seda juhib Michael Flatley "Lord of the Dance"'ist. Voistlevad erinevate riikide esindajad - soolo, paar ja grupp on kategooriad. Ja tantsu spetsiifika on oma valik. Tanased esinejad , kohe oige mitmed, jatsid vapustava mulje. Nii... jargnevad 3 paeva olen kodune ja kavatsen teha suuremat sorti kodu organiseerimise-sattimise, ruum ruumi jarel. Ja kokku korjata-ara panna joulukraami. Mehel pikad kohtupaevad.