Hi!!
Ja ongi viimane septembripaev, kui kirjutan. Alustan kaugemalt ..... Eelmine kolmapaev-neljapaev sain nautida kodust olemist. Sain olla ka kokk, tegin kohe eestiparaseid toite - kanasupp, guljassh, jne.jne.. Kolmapaeva ohtu oli Johnny isaga ara kogu ohtu, nii oli kogu paev maja minu paralt!! Tegin korda mustmiljon pisikest asja, millest ilmselt ainult mina roomu tundsin!! Ja lasksin oma meest soidutada postkontorisse, et saata pakid Eestisse ja sobrannale Miami. Postkontor ( ainus linnas) on lahti esmaspaevast reedeni kella 8.30-16.oo ja laupaeval 9-12, kogu lugu. Reede hommikul olime molemad tool, siis louna Baton Rouge'is LSU jalgpalliklubi liikmetele, poeskaik ja me olime valmis ohtuseks presidendikandidaatide debatiks. Johnny noorim tytar kaib selles ylikoolis, kus toimus debatt. Helistas meile ja ytles, kui lahedalt nagi molemat meest, kui voimas oli security, millised protestijad olid valjapool ylikooli, jne.jne. Debati ohtujuht oli minu meelest vaga nork, aga minu arvates debati enda voitis Obama pika puuga. Laupaeva, 27.septembri hommikul hommikusook voodis ja varsked lehed ja kohv. Siis votsime ema suburban'i , laadisime peale telgi, kokkupandava laua ja toolid, soogid, teleka, generaatori ja soitsime LSU staadioni poole. Parkisime meile ettenahtud parkimisplatsil, panime telgi ja teleka yles, katsin laua ja nautisime ilusat ilma ja head seltskonda. Seda protseduuri enne mangu nimetatakse tailgaitimiseks. Inimesed tulevad kohale hommikust alates ( mang on ohtul), kokatakse, suheldakse, vaadatakse telekast selle paeva teisi mange. Johnny perel on paljudel hooajapiletid juba aastakymneid ja nii on meid korvuti pargitud mitu autot. Ja need, kel mujal parkimisluba, kindlasti kylastavad ka meid. Niikui yks tore perepaev!! Mangu voitsime ja kodus olime sydaooks.Pyhapaev, 28.september..... seda paeva ei unusta ma kunagi...... "Estonia"hukk...
mina kaotasin sel paeval oma vaga kalli sobranna Ylle Karu..... Uskumatu, et 14 aastat on moodas. Aga seekord oli see paev mulle hea paev - molemad poisid tulid siia - Kristie-Sven-Madison ja Siim-Jennifer. Johnny kokkas lounaks spaghetid kastmega ( tomatikaste, hakkliha, seened, sealihafilee olid kastmes). Oli hea. Meie kaisime Kristie-Madisoniga shoppingul, kui mehed vaatasid jalgpalli. Sven oli haige, kliimavahetus ja ilmselt mingi viirus. Nautisin poiste seltskonda, tunnen puudust, et ei nae neid nii tihti kui tahaks. Ja Madison !!!! On yks roomurull ja loputu energiapomm. EI tahaks ilma jaada yhestki ta uuest asjast, mis ta juurde oppinud. Kuna elan Ameerikas ja Indreku molemad pojad Eestis, siis niigi ei nae nende arengut paevast paeva. Pyyan siis Madisoni arengust osa saada niipalju, kui voimalik. Laste nagemine on meile Johnnyga molemale alati oodatud syndmus. OK..... nyyd hoopis muust mastist uudiseid. Eelmise nadala alguses tekkisid mu katele-jalgadele punased laigus nagu oleks mingi putukas mind hammustanud. Aga neid tekkis nadalaga aina juurde ja nad laksid aina suuremaks, kohe suureks. Siis karedaks ja villid, no kohe kole. Eile mu mees torkas mu autosse ja soit laks nahaarsti juurde. Arstil oli kohe selge, mis mul viga - "poison ivy". Vaatasin tolget sonaraamatust - vaatkasvuna kasvav myrgipuu. Nimelt peale orkaan Gustavit ma koristasin puuoksi sellest mahalangenud puust ja selle ymber olid mingid vaadid. Minul polnud aimugi, mis need on. Ja reaktsiooni valjatulekuks laks mingi aeg. Arst ytles, et olen kaotanud lahingu sellele puule ja mul on vaga age allergiareaktsioon sellele. Rohud ( 2 tabletti 3 korda paevas 30 paeva) ja kreem hinge hinnaga, mida kogu aeg pean peale panema. Paikese kaes ei tohi olla ja higistada ei tohi. Onneks see ei ole nakkav. Homme olen tool, pean panema pikad pyksid ja pikavarrukatega sviitri, et normaalne valja naha. Ja veel yks uudis tanastest uudistest ...... yks mees Kentucky osariigist arreteeriti 1000.korda, seda 1992.aastast alates. Mida rekordeid ei pystitata!!!! Olen kindel, et olete teadlik Ameerika majanduse-panganduse hetkeolukorrast. Majandusuudised on yle votnud sojauudised...... Kalli-kalli ....... KYLLIKI
Tuesday, September 30, 2008
Monday, September 22, 2008
ONGI SYGIS!!! ( vahemalt kalendri jargi)
TERE!!!
Reede, 19.septembri hommikul startisime kodust vara, suundusime Baton Rouge'i. Soime hommikust yhes armsas pontschikubaaris ( neid valmistavad siin peaaegu 100% vietnamlased voi hiinlased). Kell 10 parkisime auto yhe restorani parkimisplatsile ja seal ootas meid suur luksbuss. Nimelt soitsime yhe LSU ( Louisiana State University - Louisiana Riiklik Ylikool) klubiga Alabama osariiki 3 paevaks, vaatamaks seal laupaeva ohtul meie ylikooli jalgpallimeeskonna ( ikka ameerika jalgpalli) mangu. Buss oli monus, telekad koikjal, meid kostitati toidu, suupistete, karastusjookide ja ollega, seltskond monus . Seltskond oli enamuses keskealine, palju abielupaare. Buss oli kaunistatud LSU lippudega, maskotiga ( tiiger). Tee peal nagime palju autosid, mil ka LSU lipud lehvisid. Koik sobralikult annavad signaali aratundmise margiks, lehvitatakse. See on siin yks asju, mida ei joua ara imestada. Tudengisport on ylipopulaarne, ylikoolide staadionid on samavaarsed kui professionaalide omad, ylikoolide spordimeeskonade fannid on rohkem kui lojaalsed. Ja fannide iga ..... niikaua kui jalad kannavad!!! Imestasin ka meie bussis monda abielupaari - nad lahenesid 80-le!!!! Ja koigil on oma meeskonna teemalised riided voi meeskonna varvides - pluusid, sviitrid, pyksid, mytsid, korvarongad, kaekotid, jne.jne.. Ja kui meeskond mangib soidu kauguses, siis soidetakse kohale ( kui pilet saadakse!!). See on siinse kultuuri yks osa ja ma pean ytlema, et vaga nauditav. Ok..... meie soit kestis 6 tundi. Tee peal soitsime mooda meeletult suurest autoehasest - Huyndai kompleksist. Hotell oli meil Montgomery linnas, see on yks vanemaid linnu Alabamas. Meie hotelli nimi oli WINGATE, tuba oli vaga ilus ja monus. Reede ohtu oli igayhe oma rida. Meie kaisime ohtustamas yhes kohalikus grillrestoranis. Eelroaks votsin yhe oma lemmiku - praetud hapukurgid. Need on hapukurgiviilud taignas ja siis kuumas rasvas praetud. Millegiparast nad maitsevad mulle nii vaga. Laupaeva, 20.septembri hommikul soime monusa hommikusoogi hotellis ( ameerika hotellide hommikusook kahvatub eesti omade korval, aga selles oli suht hea valik). Buss ootas hotelli ees, tund soitu ja olime bussidele moeldud parkimisplatsil. Seal oli vahemalt 10 suurt bussi LSU fannidega ja lugematu arv "travel homes". Need on need bussilaadsed kodu, millega minnakse puhkama. Ei tea eestikeelset nime, sorryyy. Mees pyydis lugeda, kui palju neid seal oli - kuskil 200 juures lopetas. Kui pargid oma soiduriista, siis hakkab nn. tailgaitimine. Tuuakse valja kokkupandavad lauad, soogid-joogid, griillid, kokkupandavad toolid, paljudel on ka telekad kaasas ( vaadatakse teiste meeskondade mange paeva jooksul). Sealse ylikoolilinna Auburn'i parkimisplatsid olid staadionist paari kiomeetri kaugusel. Spetsiaalsed vaikebussid (nn.shuttle) hakkasid 4 tundi enne mangu rahvast staadionile viima. Igal ylikoolil on oma tavad enne mangu algust ja mangu ajal. Yks, mis on igal ylikoolil, on vaga suur puhkpilliorkester ja tantsutydrukud. Iga mangu ees mangitakse ameerika hymni ja kodumeeskonna ylikooli hymni. Selle ylikooli symboliks on kotkas. Enne mangu lasti nende voimas kotkas lendu, ta teeb tiiru ymber kogu selle suure staadioni ja maandub lopuks staadioni keskele. Seal ootab teda maiuspala hea esinemise eest - sel ohtul olid need hiired!!!!! Tavaliselt kylalismeeskonna fannide ( seekord meie) istekohad on koige korgemal, peaaegu pilve piiril ja nad on hajutatud yle staadioni. Aga see ei vahendanud meie entusiasmi mitte yks raas!!! mang oli ponev ja me voitsime. Seda roomukisa!!! Sel staadionil oli 88000 kohta, sellest umbes 10000 olid meie ylikooli fannid. Peale mangu shuttle'i peale, siis oma bussi peale ja hotelli. Selleks ajaks oli juba uus paev saabunud..... Vajusime voodisse jalapealt. Pyhapaeva hommikul hommikusook, pakid kotti ja kell 10 bussi. Peatuti, et osta varsked lehed. 3 tundi soitu ja peatus Alabama yhes suuremas liinas MOBILE lounasoogiks. Peale lounat veel 3 tundi soitu ja olimegi taas Baton Rouge'is. Siis oma autosse, 20 minutit soitu ja olimegi kodus. Vahva nadalavahetus!! Esmaspaev, 22.september - sygise algus!!! Siin voib seda lugeda ainult kalendrist, sest temperatuur naitab ikka ligi 30 kraadi paeval. Olin pika paeva esmaspaeval tool , sest andsin Johnny sekretarile vaba paeva - tal li 28.synnipaev. Ka teisipaeval olen tool - nad molemad on kohtus. Vot need on mu uudised seekord.
Reede, 19.septembri hommikul startisime kodust vara, suundusime Baton Rouge'i. Soime hommikust yhes armsas pontschikubaaris ( neid valmistavad siin peaaegu 100% vietnamlased voi hiinlased). Kell 10 parkisime auto yhe restorani parkimisplatsile ja seal ootas meid suur luksbuss. Nimelt soitsime yhe LSU ( Louisiana State University - Louisiana Riiklik Ylikool) klubiga Alabama osariiki 3 paevaks, vaatamaks seal laupaeva ohtul meie ylikooli jalgpallimeeskonna ( ikka ameerika jalgpalli) mangu. Buss oli monus, telekad koikjal, meid kostitati toidu, suupistete, karastusjookide ja ollega, seltskond monus . Seltskond oli enamuses keskealine, palju abielupaare. Buss oli kaunistatud LSU lippudega, maskotiga ( tiiger). Tee peal nagime palju autosid, mil ka LSU lipud lehvisid. Koik sobralikult annavad signaali aratundmise margiks, lehvitatakse. See on siin yks asju, mida ei joua ara imestada. Tudengisport on ylipopulaarne, ylikoolide staadionid on samavaarsed kui professionaalide omad, ylikoolide spordimeeskonade fannid on rohkem kui lojaalsed. Ja fannide iga ..... niikaua kui jalad kannavad!!! Imestasin ka meie bussis monda abielupaari - nad lahenesid 80-le!!!! Ja koigil on oma meeskonna teemalised riided voi meeskonna varvides - pluusid, sviitrid, pyksid, mytsid, korvarongad, kaekotid, jne.jne.. Ja kui meeskond mangib soidu kauguses, siis soidetakse kohale ( kui pilet saadakse!!). See on siinse kultuuri yks osa ja ma pean ytlema, et vaga nauditav. Ok..... meie soit kestis 6 tundi. Tee peal soitsime mooda meeletult suurest autoehasest - Huyndai kompleksist. Hotell oli meil Montgomery linnas, see on yks vanemaid linnu Alabamas. Meie hotelli nimi oli WINGATE, tuba oli vaga ilus ja monus. Reede ohtu oli igayhe oma rida. Meie kaisime ohtustamas yhes kohalikus grillrestoranis. Eelroaks votsin yhe oma lemmiku - praetud hapukurgid. Need on hapukurgiviilud taignas ja siis kuumas rasvas praetud. Millegiparast nad maitsevad mulle nii vaga. Laupaeva, 20.septembri hommikul soime monusa hommikusoogi hotellis ( ameerika hotellide hommikusook kahvatub eesti omade korval, aga selles oli suht hea valik). Buss ootas hotelli ees, tund soitu ja olime bussidele moeldud parkimisplatsil. Seal oli vahemalt 10 suurt bussi LSU fannidega ja lugematu arv "travel homes". Need on need bussilaadsed kodu, millega minnakse puhkama. Ei tea eestikeelset nime, sorryyy. Mees pyydis lugeda, kui palju neid seal oli - kuskil 200 juures lopetas. Kui pargid oma soiduriista, siis hakkab nn. tailgaitimine. Tuuakse valja kokkupandavad lauad, soogid-joogid, griillid, kokkupandavad toolid, paljudel on ka telekad kaasas ( vaadatakse teiste meeskondade mange paeva jooksul). Sealse ylikoolilinna Auburn'i parkimisplatsid olid staadionist paari kiomeetri kaugusel. Spetsiaalsed vaikebussid (nn.shuttle) hakkasid 4 tundi enne mangu rahvast staadionile viima. Igal ylikoolil on oma tavad enne mangu algust ja mangu ajal. Yks, mis on igal ylikoolil, on vaga suur puhkpilliorkester ja tantsutydrukud. Iga mangu ees mangitakse ameerika hymni ja kodumeeskonna ylikooli hymni. Selle ylikooli symboliks on kotkas. Enne mangu lasti nende voimas kotkas lendu, ta teeb tiiru ymber kogu selle suure staadioni ja maandub lopuks staadioni keskele. Seal ootab teda maiuspala hea esinemise eest - sel ohtul olid need hiired!!!!! Tavaliselt kylalismeeskonna fannide ( seekord meie) istekohad on koige korgemal, peaaegu pilve piiril ja nad on hajutatud yle staadioni. Aga see ei vahendanud meie entusiasmi mitte yks raas!!! mang oli ponev ja me voitsime. Seda roomukisa!!! Sel staadionil oli 88000 kohta, sellest umbes 10000 olid meie ylikooli fannid. Peale mangu shuttle'i peale, siis oma bussi peale ja hotelli. Selleks ajaks oli juba uus paev saabunud..... Vajusime voodisse jalapealt. Pyhapaeva hommikul hommikusook, pakid kotti ja kell 10 bussi. Peatuti, et osta varsked lehed. 3 tundi soitu ja peatus Alabama yhes suuremas liinas MOBILE lounasoogiks. Peale lounat veel 3 tundi soitu ja olimegi taas Baton Rouge'is. Siis oma autosse, 20 minutit soitu ja olimegi kodus. Vahva nadalavahetus!! Esmaspaev, 22.september - sygise algus!!! Siin voib seda lugeda ainult kalendrist, sest temperatuur naitab ikka ligi 30 kraadi paeval. Olin pika paeva esmaspaeval tool , sest andsin Johnny sekretarile vaba paeva - tal li 28.synnipaev. Ka teisipaeval olen tool - nad molemad on kohtus. Vot need on mu uudised seekord.
Thursday, September 18, 2008
ILUS PAEV
Ilm on absoluutselt fantastiline, ma motlen minusuguse jaoks. Soojakraadid 25 ymber, paike sarab iga paev. Kohalikud loevad seda jahedaks ilmaks. Kolmapaev oli pikk paev tool. Ja yks roomusonum ka sellest paevast - Sven on tagasi Ameerikas!!! Neljapaeva veetsin koduperenaisena kodus - naudinguga kokkasin-koristasin-pesin. Juuksuris kaisin ka, nii tundsin end paremini harjaga toimetades!!!!! Yllatusega markasin, et meie tanavalt viidi tana koik puud ja puuoksad minema. Seda tood teeb linn. Arvasin, et oleme vaike tanav ja teades seda toomahtu, mis neil ees on, siis oli see meeldiv yllatus neid siinkandis naha. Kuigi maailmaajakirjanduses Gustav'i tagajargedest raakimine on minevik ( Ike on nyyd esilehtedel), siis kohalikes on see seni kuum teema. Moned seigad meie osariigi kannatanud alade uudistest. Tana naitas uudistes, kuidas yhes maakonnas viiakse lapsi paatidega kooli - sild on vee all!! Ja kui lapsed hakaksid paati ronima ( paastevestid seljas), siis paadis ootas juba yks "reisija" - 4-meetrine alligaator!!! Yks tosine probleem on yleujutanud aladel veel...... ulpivad kirstud. Jah, kirstud. Yhesonaga tormidega seonduvad probleemid ei ole mitte ainult tuul ja vesi. Nonii..... homme laheme 3 paevaks Alabama osariiki, hotell on Montgomery linnas. Laupaeva ohtul laheme seal vaatama meie LSU jalgpallimeeskonna mangu, vastaseks yks Alabama kolledzimeeskondi Auburn Tigers. Kirjutan taas pyhapaeva ohtul. Kallid.
Tuesday, September 16, 2008
SYGISILM!!!!!!
Koigepealt vigade parandus - Houston on Ameerikas suuruselt 4.linn.. Ok.... Ja veel.... ilmateade ytles meil tana, et on saabunud sygisilm!!! See nn. sygisilm tahendab 25 kraadi sooja!!!! Mina naudin, Johnny sekretaril pikavarrukatega pluus seljas!!!!
Sunday, September 14, 2008
ELU PEALE ORKAANE
No nii..... mis on taas toimunud??? Yritan kirjeldada. Reedel oli taas korgenenud valvsus seoses orkaan Ike'iga. Kuigi ta sattis end minema Texase peale, siis meie ( Louisiana lounarannik) ei paasenud tema mojutustest, kuna Ike oli niiiii suur! Kella 16.00-st suleti koik business'id, koolid olid kinni - tuul oli nii tugev, paduvihmahood nende vahel. Ja tornaadooht! Nimelt orkaanist ida poole jaavad alad on suurema ohu all, tornaadod, tuuled, yleujutused. Siim helistas ohtul - ta kaotas taas elektri !!! Vett nagunii ei olnud! Tuul oli tugev..... Meie elutoa akna taga olev suur puu koikus hirmuaratavalt ( tal olid kohati yhised juuured selle puuga, mis langes orkaan Gustavi ajal). Laupaeva, 13.septembri hommikul oli meil yks kohtumine kliendiga Johnny office'is - nad ei ole meie osariigist, see on suur morvalugu. Enne office'isse minekut oli Johnny tellinud spetsiaalse puulangetamisefirma , mis vottis maha selle suure koikuva puu ja ka selle, mis veel katusel oli. ( hind 500.00$).Katuse parandamine on jargmine missioon. Praegu ei ole niii tugevalt sadanud voi oige nurga alt, et sisse sajaks. Siim tuli tagasi meile, kaasas ka musta pesu kott!! Ja nautis sooja dusshi ja sooja sooki. Ja sel paeval sai mu lapselaps Timo Rasmus 6-aastaseks. Ja muretsesin Indreku parast, kel taas korge palavik. Onneks on Eestis mu ema, kes minu kohustused lapse est hoolitseda enda peale votab!!! Mina siit kaugelt saan ainult muretseda.... Pyhapaeva veetsime koik kodus - vihmane ilm ei kutunud kuhugi minema. Grill kodus ja monus araolemine. Ja veel.... olen lugenud ka teil telekas olevast saatest TOEHETK. Raakisin teile sellest juba oma eelnevate reiside ajal, sest olin kindel, et varsti on ka teil see. Ka siin on ta pannud kulme kergitama, sest kysimused on rohkem kui isiklikud ja on kaasa toonud probleeme nii monegi saates esineja professionaalses ja eraelus. Aga ilmselt suur raha on nii kytkestav.... Jargmise korrani......
Thursday, September 11, 2008
11.SEPTEMBER 2008
HELLOOOO!!! Tana, 7 aastat tagasi toimus New Yorgis katastroof, mida on raske vorrelda millegi muuga Ameerika ajaloos. Naidati palju tseremooniaid nii Washingtonis kui New Yorgis. Hetkeks unustati isegi poliitika..... See nadal meie kandis on olnud vaga kummaline. Meie kodus on olnud elekter, aga paljudes kodudes ja asutustes ikka veel ei ole,ootusaeg on kuni 6 nadalat. Igal ohtul oeldakse, mis on avatud, mis kool laheb lahti, kus kaotatakse komandanditund,jne.. Tana ohtuste andmetega oli meie piirkonnas 125000 peret ilma elektrita ikka veel. Thibodaux, mu endise kodulinna ( ja paljude teiste linnakeste) probleemiks on vesi. Sobranna Lynn helistas tana ohtul ja ytles, et isegi dushi all on vastik kaia - vesi haiseb kemikaalide jargi, juua ei saa. Ta ytles, et ta noudepesumasin on muutunud seest pruuniks!!! Koik tanavaaared on tais saetud puude oksi, kogu osariigis. See Gustav oli vaga rankade tagajargedega, kuigi sellest valjaspool osariiki enam ei raagita nii palju. Arvan, et pohjus on lihtne - New Orleans ei kannatanud peaaegu yldse, ei uputanud. Mu sobranna Maria ei kaotanud seal isegi elektrit hetkeks!!! Louisiana osariik ei ole nainud nii suuri tuulekahjustusi oma ajaloos!!! Mina olin nii esmaspaeval kui tana tool. Teisipaeva-kolmapaeva pyhendasin kodu koristamisele. Nii generaator kui elektrisaag leidsid taas kodu kuuris. Siimu auto ytles yles meie linnas esmaspaeva ohtul. Teisipaeva varahommikul sai see puksiirautoga viidud remonti ja katte sai ta auto juba teisipaeva ohtul. Kasutasin teda selle paeva jooksul tuhande vaikse asja kordategemiseks oma kodus, ka Johnny ema ootas teda oma nimekirjaga. Kolmapaeva varahommikul soitis ta koju. Johnny ametialal valitseb ka segadus - osa kohtuid on lahti, osa kinni, kliendid osa veel evakueerunud, telefonid ei toota, jne.jne.. Supersegadus. Eile kukkus ta ema oma elutoas - jalg jai tooli taha kinni. Tagajarjeks haav peas, vasak kasivars verevalumites, kand verel. Pea on tal nyyd kinni seotud ja ta naeb valja nagu mereroovel!!! Nii...... tanase paeva teine mojus uudis oli monstrum-orkaan IKE, 700-miilise ( 1miil= 1,6km) diameetriga, praegu kategooria 3 suurusjargus. . Meie onneks ( sorry... Texase elanikud) laheb torm Texase peale, Houston ja Galveston sihikul. Houston on suuruselt 11.linn AMeerikas, Galveston linn lahe aares, tais luksuslikke ja kauneid suvilaid, paadisadamaid. Miljon inimest teeb labi sundevakueerimise seal, Galvestoni inimestele lausa oeldi - sa jaad, sa sured seal. Tamm on 16 feet, aga laineid oodatakse selle tormiga 22feet. ( 1 foot , tolkes 1 jalg = 0,305m). Johnny 8 oest-vennast ainult yks vend elab meie linnast valjas. Ta nimi on Jay, ta on yhe rahvusvahelise kompanii asepresident, tema kodulinn on Houston ja ta suvila on Galvestonis!!!! Nii et pere muretseb ta parast.... Aga kuna Ike on nii suur, siis meil juba ta mojud kohal. Meil oli juba tana tugev tuul, mis muutub homme tormituuleks. Thibodaux's sadas paev labi paduvihma, tuuled tugevnevad iga tunniga. Paljud asutused pandi uuesti kinni, koolid homme taas kinni ( ka need, mis just lahti laksid) - tormituuled. Mureks saavad olema need okste hunnikud, mis tuulega taas lendu lahevad. Ja yleujutused on tulekul nii Louisianas kui Texases. Mehhiko lahes asuvad oliplatvormid on koik suletud. Bensiini hind tousis peaaegu 1 dollari vorra ohtu jooksul!!! Taas sabad inimestest, kes lootsid veel enne jarsku hinnatousu bensiini saada. Peale Ike'i peaks rahu maas olema, vahemalt selleks hooajaks. Praegu koik......
Sunday, September 7, 2008
GUSTAV'I MEMUAAR
TERE!!!! Sorry, et ei ole vahepeal kirjutanud. Syydi ei keegi muu kui Gustav!!! Orkaan muidugi. Pidasin kogu selles hullumeelsuses paevikut, et oleks nyyd kergem kirjutada.Laupaeval, 30.augustil oli selge, et see Gustav tuleb. Andsin oma pesumasinale tuld!! Ja paev moodus asjaajamiste tahe all. Pyhapaeval, 31.augustil oli imekaunis ilm!!! New Orleans'ile anti kohustus evakueeruda. Siim tuli oma girlfriend'i Jenniferiga meie linna sobra juurde orkaani ajaks, nende linnal soovitati tungivalt evakueeruda. Nyyd pani ta me akendele vineerid, viis ulu alla kogu me rodu moobli ja grillahju ja iga vaiksemagi eseme aias, k.a. lillepotid. Tegin lounaks kotlette, et saab ka hiljem kylmalt syya. Siim laks kuskil kell 16.00 minema, andsime oma auto ka talle ara viia endaga. Meie maja on madalal, kartsime, et jaab vee alla siin. Viimasel minutil pere otsustas, et J ema viiakse vanima tytre juurde ja isa noorima tytre juurde. Kell 20.00 tellisime endale pizza kojukandega ( see oli ainus koht veel lahti), pluss eksisteeris juba komandanditund. Ja siis hakkas ka vihma sadama. Ja juba selleks ohtuks oli linnas bensiin otsas! Oo oli rahulik. Esmaspaeva,1.septembri hommikul olime vara yleval. Ruttu veel kohvimasin toole, termosed ka tais. Kella 10-ks oli juba tuul vaga tugev!! Lynn helistas - tal oli juba hullem selja taga ja ytles, et see oli palju hullem kui Katrina. Ytles, et oli kohe tunne!!! Ja New Orleans'is tuli mones kohas vesi yle tammi, aga ykski tamm ei purunenud!!! Tuul tugevnes iga hetkega. Kuulsid toas ainult praksumist, asjade lendamist vastu vineeri. 12.45 langes me soogitoa akna all olev voimas tammepuu!!!! Mats oli kohutav, Johnny oli julge ja laks vaatama, paotas ukse. Puu oli kukkunud tapselt parallelselt majaga!!!!! Onnelikumalt ei oleks olnud voimalik kukkuda. Ja siis langesid jargmised 3 korget puud aia aares, yks nendest yle aia ja sulges meie tanava otsa. Siis kais mats katusele - naaberaiast kukkus puu meie katusele, onneks see oli vaiksem - katus tuleb valja vahetada, aga sisse ei kukkunud. Kell 13.25 kaotasime elektri, isegi oli teda kaua. Kella 14.00-16.00 vahel oli absoluutne maru, tuuleiilid olid aina voimsamad.....Kell 16.00 pani mul mees generaatori toole, nii hoidsime magamistoa jaheda. Kuna meil on maaalune telekaabel, siis tanu generaatorile saime ka telekat vaadata ja oli voimalik ka laptopi kasutada. Kuna need votsid palju rohkem energiat, siis olime tagasihoidlikud sellega. Meie generaator oli Honda 2000w, s.t. seda, et kuskil 8 tunni tagant tuli lisada generaatorisse bensiini, et see tootaks. Selliste tormide puhul on mobiilid absoluutselt mottetud asjad - nad lakkavad vaga kahku tootamast. Ka need uhked traadita langevad rivist valja. Aga need vanamoodsed seinajuhtmega telefonid tootavad nagu olitatult. Seega saaksite me kodutelefonil infot, kuidas meil laheb. Ohtul tegin oma kylmetuse tyhjaks ja panin kogu soogi jaakasti. Info, mis telekast saime, polnud roosiline. Kahjustused meeletud. Teisipaev, 2.september. Kogu linn ja maakond oli ilma elektrita!!!!! Ja nii oli vaga paljudes paikades! Paluti mitte linnas liikuda, sest oli yliohtlik. Elektriliinid olid koikjal maas, puud teedel maas. AGa mu uudishimulik mees ei kannatanud ja nii laksime kahjustusi vaatama. Igalt poolt ei paasenud yldsegi labi. Ma ei ole elus niipalju valja- ja mahalangenud puid nainud!!! Voimsad puud, juurestik paar meetrit ja koik juurtpidi valjas!!! Puid oli langenud nii teedele kui majadele. Nagime, kuidas eletripost koigi liinidega oli kukkunud maja korval asuvasse basseini. Nagime, kuidas suur puu oli langenud majale ja selle polema pannud, maja oli 100% maha polenud. Laksime Johnny vanima oe juurde kohvi jooma - neil oli nii voimas generaator, et kogu maja oli kaetud.Ohtupoolikul tuli Siim ja vottis vineerid akende eest ara. Bensiinisabad on tundidepikkused... Siim laks ka meie jaoks, et oleks generaatorile, sest oli selge - oleme monda aega ilma elektrita. Kuulutati valja, et komandanditund on kella 18.00st ohtul. Kolmapaev, 3.september. UUdised ei ole roosilised. New Orleans kannatas koige vahem, aga meie ymbruses oli see ajaloo koige hullem orkaan oma kahjustustega, just nimelt tuulekahjustused olid ennekuulmatud. Elektrikompanii andis teada, et alajaamadki on rivist valjas! Raakimata juhtmetest. Maakondade viisi absoluutne pimedus. Laksime taas Johnny oe juurde kohvile, kyll maitses hea!!! Seal oli ka oe minia, kes Baton Rouge'is ( meie osariigi pealinn, meist 20 minutit) Naistehaiglas synnitusosakonna vanemode. Ka seal olid ainult puhurid ja arstid kandsid spetsiaalset jahutusvesti oma kirurgiryy all!!! Kujutage ette nende lampide all tootamist meie kliimas ilma konditsioneerita!! Bensiinisabad olid mitmekilomeetrised ja bensiinijaamu oli ainult moni lahti. Enamus tahtis generaatorile bensiini. Mu endine kodulinn oli ka 50% ilma veeta. Sealt edasi maakond - see on nii hullus seisus, et oeldi - 4-6 nadalat on miinimum, mis laheb elektri saamiseks. Arge unustage - see on siin Mississipi delta, nii et ligipaas paljudele paikadele ( elektriliinidele) peaaegu voimatu. Seal kasutatakse praegu meetodit - mehed ripuvad helikopteritelt ja parandavad liine!! Meie bensiinivarud on otsakorral ja ka sook. Varusin 3-4 paevaks, rohkemaks ei osanud isegi arvata. Linnas ei ole lahti mitte yhtegi kohta, k.a. poed ja soogikohad, post ei toimi. Elu seisab. Johnny sobrad naeravad - lahutuste arv ilmselt suureneb peale seda tormi!!! Ohtul laksime jarjekorda, et saada lisaks vett ja sojavaetoite ja ka spetsiaalset katusekatmise plastikut - "blue tarp" nagu siin kutsutakse. Seisime 2 tundi jarjekorras ja kogu kraam sai otsa, enne kui meieni jarjekord joudis. Meil oli veel bensiini niipalju, et saime oo kuidagi mooda saata. Neljapaeva, 4.septembri hommikul oli selge, et koju enam ei jaa. Mees tousis kell 4 hommikul ja laks bensiiniseisu vaatama - juba siis olid jarjekorrad meeletud. Kristie ( ja Sveni) kodus oli elekter eelmisest ohtust , nii pakkisin me moned asjad, votsime isa auto ( seal oli rohkem bensiini) ja soitsime Lafayette'i. Olime yllatunud, et seal oli selline normaalsus!!! Mees tankis esimeses bensiinijaams ja puudus igasugune jarjekord! Suundusime kohe yht restorani ja soime priske sooja louna!! Siis Kristie juurde!!! Issake, milline room oli mul naha Kristiet ja Madisoni!!!! Ta tousis just magamast ja nii laks sutsuke aega, enne kui ta yles soojenes. No on ta ikka mul armas!!!! Mees oli vasinud ja laks uinakule. Meie ruttu autosse ja laksime torti ostma - nimelt oli jargmisel paeval mu mehel 58.synnipaev ja otustasin, et tahistame sel ohtul. ( kink oli mul onneks varakult ostetud ja kaasas). Kristie tegi ka lopmata monusa ohtusoogi, ei ole midagi vorratumat kui kodutoit!! Ja parast seda tort ja kohvi. Oli rohkem kui meeldiv paev.... Paris ohtul tuli teade, et meie majja tuli elekter tagasi! Reede, 5.septembri hommikul nautisime kohvi ja hommikusooki Kristie-Madisoniga ja kotid tagasi autosse ja kodu poole. Kuulasime raadiost uudiseid. Oeldi, et seni on 2 maakonda 100% pimeduses, seda peale 5 paeva!!!! Ja meiekandis on elekter 30%-l ( Johnny 4 ode-venda ka veel ilma). Oeldi, et suurimad kaklused toimuvad bensiinisabades!! Mitmes maakonnas ja linnas keelati alkoholimyyk. Ma ei ole siinkandis nainudki, et oues ripuvad pesunoorid ja pesu on nooridel!!!! Siin see kuivamine votab aega, sest on ju niiske. Peab ytlema, et see torm toi kaasa ebanormalselt vaikese vihma. Tavaliselt tuleb paduvihma!!! Ja pikka aega! Kogu see nadal on koik asutused kinni olnud, k.a. pangad ja koolid ja kohtud, jne.jne.. Need yksikud poed ja soogikohad, mid nyyd lahti on - nad on lahti kella 10 - 17. Uskumatu lugu. Laupaev, 6.september. Siim vottis Johnny elektrisae ja hakkas saagima koiki neid mahalangenud puid. Meie Jenniferiga vedasime neid suuri oksi tee aarde. ( linn korjab sealt ara). Osa tyvest oli nii raske,e t ka Siim ei joudnud liigutada. Nii sidus ta spetsrihmaga puutyve oma truck'i kylge ja nii vedasime neid yhe kaupa tee aarde. Onneks oli jahedam ilm ( umbes 25 kraadi sooja) ja ei sadanud. Saime aia puhtaks. AInult katusel olevat puud ei puutunud, sest kui seda teha - vajub tyvi kogu raskusega majale ja nii vajuks katus sisse. Peame kutsuma spets.teenistuse. ( puu mahavotmine 500.00$). Mees tegi meile syya ja olime ohtuks taitsa laibad. Kui linnas kaia, siis kuuled ainult saagide sahinat ja millised oksa-puudehunnikud on igalpool teede aares majade ees!!!! Ma ei ole midagi sellist nainud. Pyhapaev, 7.september. Hommikustes uudistes oeldi, et meie linnas on nyyd 50% elektrist taastatud. Umbes 75% valgusfooridest tootab taas, 4 paeva peale tormi ei tootanud ykski!!!! Nii on see Gustavi lugu. Homsest, esmaspaevast, 8.septembrist lahevad lahti osa koole ja meie linnas ka kohus. ( 3 ymberkaudses linnas ikka kinni koik). Ja meteoroloogid vaatavad hirmuga ilmakaarte - tundub, et ka orkaan IKE sihib meid. Saadan pildid emailiga. Kalli-kalli, KYLLIKI
Subscribe to:
Comments (Atom)
